Bolgar Tájik Aýdarma


Bolgar Tájik Mátindi aýdarý

Bolgar Tájik Sóılemderdi aýdarý

Bolgar Tájik Aýdarma - Tájik Bolgar Aýdarma


0 /

        
Pikirińiz úshin rahmet!
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Skanerge mıkrofondy paıdalanýǵa ruqsat etińiz.


Aýdarma sýreti;
 Tájik Aýdarmalar

UQSAS IZDEÝLER;
Bolgar Tájik Aýdarma, Bolgar Tájik Mátindi aýdarý, Bolgar Tájik Sózdik
Bolgar Tájik Sóılemderdi aýdarý, Bolgar Tájik Bul sózdiń aýdarmasy
Aýdarma Bolgar Til Tájik Til

BASQA IZDEÝLER;
Bolgar Tájik Daýys Aýdarma Bolgar Tájik Aýdarma
Akademıalyq Bolgar k Tájik AýdarmaBolgar Tájik Maǵynasy sózderden
Bolgar Jazý jáne oqý Tájik Bolgar Tájik Usynys Aýdarma
Durys aýdarma uzaq Bolgar Mátinder, Tájik Aýdarma Bolgar

"" aýdarma kórsetildi
Túzetýdi joıyńyz
Mysaldardy kórý úshin mátindi bólekteńiz
Aýdarma qatesi bar ma?
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Siz túsinikteme bere alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Qate oryn aldy
Qate paıda boldy.
Sesıa aıaqtaldy
Betti jańartyńyz. Siz jazǵan mátin men onyń aýdarmasy joǵalmaıdy.
Tizimderdi ashý múmkin bolmady
Çevirce, sholǵysh derekqoryna qosylý múmkin bolmady. Eger qate birneshe ret qaıtalansa, ótinemin Qoldaý qyzmetine habarlańyz. Tizimder ınkognıto rejıminde jumys istemeýi múmkin ekenin eskerińiz.
Tizimderdi belsendirý úshin sholǵyshty qaıta iske qosyńyz
World Top 10


Kirispe

Bolgarıada erekshe til men mádenıet bar, olar joǵary baǵalanady. Bolgar tili-búkil álem boıynsha 9 mıllıonnan astam adam sóıleıtin Ońtústik slaván tili. Sońǵy jyldary ol Bolgarıadan tys jerlerde turatyn adamdar arasynda tanymal boldy, olar til úırenýge jáne onyń kóptegen artyqshylyqtaryn paıdalanýǵa múddeli. Jahandanýdyń ósýimen jáne elder arasyndaǵy baılanystardyń keńeıýimen Bolgar aýdarmashysynyń qyzmetine qol jetimdilik mańyzdy bola bastady.

Bolgar aýdarmasynyń tarıhy

Bolgar tili 9 ǵasyrdan bastalady, ony proto-bolgarlar aımaqqa keńeıýi aıasynda engizgen. Ýaqyt óte kele bolgar tili tarala bastady jáne 1878 jyly Bolgarıa knázdiginiń resmı tiline aınaldy. Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıin til damı berdi jáne 1946 jyly Bolgarıa Halyq Respýblıkasynyń resmı tili boldy.

Búgingi tańda bolgar tili Bolgarıanyń resmı tili, sonymen qatar Eýropalyq Odaqtyń resmı tili bolyp tabylady. Bolgarıada jáne Balqannyń basqa elderinde, sondaı-aq álemdegi kóptegen ımıgranttar qaýymdastyǵynda shamamen 11 mıllıon adam sóıleıdi. Nátıjesinde aýdarmashy qyzmetteri ártúrli tilderde sóıleıtin adamdar arasyndaǵy tıimdi qarym-qatynasty qamtamasyz etý úshin joǵary suranysqa ıe.

Bolgar tiline aýdarýdyń artyqshylyqtary

Qujattardy Bolgar tiline aýdarý osy tildi meńgergen klıentteri nemese seriktesteri bar kompanıalarǵa óte paıdaly bolýy múmkin. Marketıńtik materıaldar men veb-saıttardy Bolgar tiline aýdarý kompanıalarǵa keń aýdıtorıaǵa jetýge jáne aımaqtaǵy áleýetti klıenttermen qarym-qatynas ornatýǵa kómektesedi. Bul sondaı-aq kompanıalarǵa maqsatty aýdıtorıa arasynda senimdilikti arttyrýǵa kómektesedi, olar baılanysýǵa tyrysatyn adamdardyń tili men mádenıetin túsinetinin jáne qurmetteıtinin kórsetedi. Dál jáne senimdi aýdarma qyzmetterine qol jetkize otyryp, kásiporyndar óz klıentterin jaqsy túsinip, Bolgar naryǵynda tabysqa jetý múmkindigin arttyra alady.

Sonymen qatar, Bolgarıadan kelgen ımıgranttar sanynyń artýymen aýdarmashy qyzmetteri ártúrli mádenıetter arasyndaǵy tegis qarym-qatynasqa yqpal etýi múmkin. Medısınalyq qujattardy, kelisimderdi jáne basqa da resmı nysandardy Bolgar tiline aýdarý barlyq qatysýshylardyń qujatty túsinýin jáne onyń dál berilýin qamtamasyz etýge kómektesedi. Sonymen, qujattardy Bolgar tiline aýdarý bolgar tilinde sóıleıtinderdiń tili men mádenıetin saqtaýǵa kómektesedi.

Qorytyndy

Bolgar tiline aýdarma qyzmetteri jahandaný men elder arasyndaǵy baılanystyń ósýine baılanysty joǵary suranysqa ıe. Bul qyzmetter keń aýdıtorıaǵa jetýdi jáne aımaqtaǵy áleýetti klıenttermen qarym-qatynas ornatýdy kózdeıtin kompanıalarǵa, sondaı-aq mádenıetter arasynda tegis qarym-qatynas ornatýǵa kómekke muqtaj ımıgranttarǵa paıdaly bolýy múmkin. Osy praktıkalyq artyqshylyqtardan basqa, dál jáne senimdi aýdarma qyzmetterine qol jetkizý bolgar tilinde sóıleıtinderdiń tili men mádenıetin saqtaýǵa kómektesedi.
Bolgar tilinde qaı elder sóıleıdi?

Bolgar tili negizinen Bolgarıada sóıleıdi, biraq Serbıa, Chernogorıa, Soltústik Makedonıa, Rýmynıa, Ýkraına jáne Túrkıa sıaqty basqa elderde, sondaı-aq búkil álemdegi Bolgar dıasporasynyń shaǵyn qaýymdastyqtarynda sóıleıdi.

Bolgar tiliniń tarıhy qandaı?

Bolgar tiliniń uzaq jáne ártúrli tarıhy bar. Ol alǵash ret Qazirgi Bolgarıa aımaǵyna bizdiń zamanymyzdyń 7 ǵasyrynda qazirgi Reseıde ómir súrgen túrki halqy bolǵan bolgarlar engizgen dep esepteledi. Olar sóılegen til ejelgi Bolgar nemese ejelgi Chývash dep ataldy jáne ol 4 ǵasyrda osy aımaqqa basyp kirgen ǵundar sóıleıtin tilderden shyqqan dep esepteledi.
Ǵasyrlar boıy bolgar tili jergilikti slaván tilderimen, atap aıtqanda shyǵys-ońtústik slaván tilderimen, sonyń ishinde makedon jáne serb tilderimen aralasqan. Bul qospa ortaǵasyrlyq bolgar tili retinde belgili boldy, onyń eki jazbasha túri boldy: shirkeý slaván tili, pravoslavıe shirkeýi qoldanatyn ádebı til jáne bolgar tiliniń aýyzeki túrinen damyǵan Bolgar ádebı tili.
19 ǵasyrdyń basynda shirkeý slaván jáne bolgar ádebı tilderin almastyratyn qazirgi Bolgar tiliniń standartty túri paıda boldy. 19-20 ǵasyrlarda bolgar tili aıtarlyqtaı modernızasıadan ótip, 1945 jyly qazirgi Bolgarıa Respýblıkasynyń resmı tiline aınaldy.

Bolgar tilin úırenýge eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Kırıll men Mefodıı 2. Bolgar patshasy Sımeon 3. Paısıı Hılandar 4. Konstantın Preslavskıı 5. Bolgarıadan kelgen Ivan Shıshman

Bolgar tiliniń qurylymy qalaı?

Bolgar tiliniń qurylymy basqa slaván tilderine uqsas. Bul fleksıalyq til, onda zat esimder men syn esimderdiń sóılemdegi qyzmetine baılanysty ár túrli aıaqtalýy bolady. Etistikterdiń shaq pen tulǵaǵa baılanysty ár túrli aıaqtalýy bar. Basqa slaván tilderindegi sıaqty, bolgar tilinde de zat esimderdiń, esimdikterdiń jáne syn esimderdiń alty jaǵdaıy bar: nomınatıvti, aıyptaýshy, datıvti, aspaptyq, predlogtyq jáne vokaldyq jaǵdaılar. Sózderdiń reti ádette sýbekt-etistik-obekt bolyp tabylady, biraq sóılem qurylymyna nemese ekpinge baılanysty ózgerýi múmkin.

Bolgar tilin eń durys jolmen qalaı úırenýge bolady?

1. Bolgar tili kýrsynan ótińiz: kýrstan ótý-bolgar tilin úırenýdiń eń tıimdi ádisi. Kýrsty shynymen tıimdi paıdalaný úshin barlyq sabaqtarǵa qatysyp, pikirtalastarǵa belsendi qatysyńyz.
2. Onlaın resýrstardy paıdalanyńyz: bolgar tilin úırenýge kómektesetin kóptegen tamasha onlaın resýrstar bar. Kóptegen saıttar ınteraktıvti sabaqtar men is-sharalardy, júkteletin jumys paraqtary men aýdıo faıldardy jáne gramatıkalyq erejelerdiń egjeı-tegjeıli túsindirmelerin usynady. Keıbir veb-saıttar tipti bolgar tilinde sóıleıtindermen tikeleı sóılesýdi usynady.
3. Ózińizdi batyryńyz: tildi úırený úshin súńgý qajet. Bolgar dostaryn tabýǵa tyrysyńyz nemese Bolgar mádenıetine enińiz. Bolgar radıosyn tyńdańyz jáne bolgar fılmderin kórińiz, mýzyka tyńdańyz jáne bolgar tilindegi kitaptardy múmkindiginshe jıi oqyńyz.
4. Jattyǵý, jattyǵý, jattyǵý: negizderdi meńgergennen keıin, eń bastysy - jattyǵýdy jalǵastyrý! Múmkindiginshe ana tilinde sóıleıtindermen bolgar tilinde sóılesýge tyrysyńyz jáne progresti saqtaý úshin onlaın resýrstardy paıdalanyńyz.

Tájik nemese tájik-Ortalyq Azıa men Taıaý Shyǵysta sóıleıtin til. Bul úndi-ıran tili, parsy tilimen tyǵyz baılanysty, biraq ózindik erekshelikteri bar. Tájikstanda bul resmı til, ony Qazaqstanda, Ózbekstanda, Aýǵanstanda jáne Reseıde azshylyqtar da sóıleıdi. Onyń tanymaldylyǵyna baılanysty tájik jáne orys tilderindegi aýdarmalarǵa suranys artyp keledi.

Tájik tiline aýdarma bıznes úshin de, jeke tulǵalar úshin de mańyzdy qyzmet bolyp tabylady.bıznes úshin tájik tiline aýdarma qyzmetteri kompanıalarǵa óz salasyndaǵy basqa mamandarmen tıimdi qarym-qatynas jasaýǵa múmkindik beretin jańa naryqtarǵa qol jetkizýdi qamtamasyz etedi. Bul ásirese halyqaralyq saýdamen aınalysatyndar úshin paıdaly. Aýdarmashy qyzmetteri Memlekettik organdar men úkimettik emes uıymdarǵa esep beretin jáne tıimdi bolýǵa kómektesý arqyly úkimettik vedomstvolar arasyndaǵy baılanysty jeńildetý úshin de qoldanyla alady.

Jeke adamdarǵa jumysqa ornalasý kezinde nemese medısınalyq kómekke júgingen kezde aýdarmashynyń qyzmetterin paıdalaný qajet bolýy múmkin. Internettegi marketıńtik kompanıalar úshin veb-saıt mazmuny men jarnamalyq materıaldardyń tájik tiline aýdarmalaryn qoldaný paıdaly bolýy múmkin.

Kez kelgen eki tilden aýdarǵanda kásibı Qyzmetterdi paıdalaný mańyzdy. Kásibı aýdarmashylar birneshe tildi biledi jáne ár tildiń núanstaryn túsinedi. Olar aýdarmalarynyń dáldigin, anyqtyǵyn jáne oqylýyn qamtamasyz etedi. Kásibı aýdarmashy sonymen qatar dáldik úshin mańyzdy termınologıadaǵy kez kelgen ózgeristerdi baqylaıdy.

Sertıfıkattalǵan aýdarmashylar naqty ázirlengen standarttary joq tildik kombınasıalar úshin baǵa jetpes. Olar qujattardy dál jáne ımıgrasıalyq jáne basqa da memlekettik qyzmetter qabyldaıtyn nysanda aýdara alady. Ýnıversıtetterge jáne ımıgrasıalyq maqsattarǵa ótinish berý úshin kýálandyrylǵan aýdarymdar jıi qajet.

Eger sizge tájik tiline aýdarma qyzmeti qajet bolsa, senimdi, kásibı jetkizýshini tańdaý mańyzdy. Belgili bir salada tájirıbesi bar jáne jumysty ýaqytynda aıaqtaı alatyn aýdarmashyny tańdańyz. Sondaı-aq olardyń jumys sapasyn tekserý mańyzdy, óıtkeni kóptegen aýdarmalarda qateler bar. Muqıat zertteý jáne tutynýshylardyń pikirleri sizge senýge bolatyn aýdarmashyny tabýǵa kómektesedi.
Tájik tilinde qaı elder sóıleıdi?

Tájik tilinde negizinen Tájikstan, Aýǵanstan, Ózbekstan jáne Qyrǵyzstanda sóıleıdi. Sondaı-aq, Reseıde, Túrkıada, Pákistanda, Iranda jáne basqa da burynǵy keńestik respýblıkalarda halyqtyń shaǵyn toptary sóıleıdi.

Tájik tiliniń tarıhy qandaı?

Tájik tili-Iran men Aýǵanstanda sóıleıtin parsy tiliniń zamanaýı nusqasy. Bul negizinen parsy tiliniń dıalektileri men onyń predshestvennıgi, orta parsy tiliniń (pehlevı dep te atalady) tirkesimi. Oǵan basqa tilder, sonyń ishinde orys, aǵylshyn, qytaı, hındı, ózbek, túrikmen jáne basqalary aıtarlyqtaı áser etti. Qazirgi tájik tili alǵash ret bizdiń zamanymyzdyń 8 ǵasyrynda, arabtardyń Persıany jaýlap alýynan keıin aımaqqa kelgen Shyǵys Iran taıpalary bul tildi qabyldap, ony kúndelikti ómirde qoldana bastaǵan kezde quryldy. 9 ǵasyrda Buhara qalasy Ortalyq Azıadaǵy alǵashqy parsy tildi áýlet bolǵan Samanıdter áýletiniń astanasy boldy. Osy kezeńde bul aımaqta mádenıet pen ádebıet órkendep, aımaqtyń aýyzeki tili birtindep tájik tili dep biletin tilge aınaldy.
20 ǵasyrda tájik tili resmı túrde kodıfıkasıalanyp, mektepterdiń oqý baǵdarlamalaryna engizildi. Sodan beri ol Ortalyq Azıa aımaǵynda mańyzdy tilge aınaldy. Til damyp keledi jáne sońǵy jyldary onyń leksıkonyna jańa sózder qosyldy. Búginde tájik tili Tájikstannyń resmı tili bolyp tabylady jáne ony el ishinde de, odan tys jerlerde de 7 mıllıonnan astam adam sóıleıdi.

Tájik tilin úırenýge eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Abdýlmedjıd Iýraev – qazirgi zamanǵy standarttaýǵa úles qosqan tájik tiliniń ǵalymy, avtory jáne profesory.
2. Mırzo Týrsýnzoda-tájik tili men ádebıetin nasıhattaýdaǵy rólimen tanymal Tájikstannan shyqqan áıgili aqyn, saıasatker jáne jazýshy.
3. Sadrıddın Aını-kórnekti tájik jazýshysy, onyń shyǵarmalary tájik ádebı murasynyń mańyzdy bóligi bolyp tabylady.
4. Ahmadjon Mahmýdov-qazirgi tájik jazba dástúrlerin standarttaýǵa kómektesken jazýshy, lıngvıs jáne ǵalym.
5. Muhammedjon Sharıpov-óz shyǵarmalarymen tájik tilin qalyptastyrýǵa kómektesken kórnekti aqyn jáne esseıst.

Tájik tiliniń qurylymy qalaı?

Tájik tili úndi-eýropalyq tilder otbasynyń ırandyq tarmaǵyna jatady. Onyń negizgi qurylymy eki bólikten turady: úsh jynysty zat esimder júıesimen sıpattalatyn eski Iran tili jáne eki jynysty zat esimder júıesimen sıpattalatyn Ortalyq Azıa tilderi. Sonymen qatar, til arab, parsy jáne basqa tilderdiń elementterin qamtıdy, bul onyń mádenı ártúrliligin kórsetedi. Tájik tili analıtıkalyq-sıntetıkalyq qurylymǵa ıe, ıaǵnı ol fleksıalyq morfologıadan góri sóz tártibi men sıntaksıstik ádisterge, mysaly, istiń aıaqtalýyna kóbirek súıenedi. Tájik tilindegi sózderdiń reti óte mańyzdy; sóılemder taqyryptan bastalyp, predıkatpen aıaqtalady.

Tájik tilin eń durys jolmen qalaı úırenýge bolady?

1. Jaqsy tájik oqýlyǵyn nemese onlaın kýrsty satyp alýdan bastańyz. Onyń gramatıka, oqý, jazý, sóıleý jáne tyńdaýdy qamtıtynyna kóz jetkizińiz.
2. Tájik tilindegi aýdıo jazbalardy tyńdańyz jáne tájik tilindegi beınelerdi kórińiz. Aıtylymǵa nazar aýdaryp, oǵan elikteýge tyrysyńyz.
3. Tájik tilindegi qarapaıym mátinderdi oqýdy bastańyz. Beıtanys sózderdiń maǵynasyn bilýge tyrysyńyz jáne sol sózderdiń aıtylýy men anyqtamalaryn qarańyz.
4. Ana tilinde sóıleıtindermen tájik tilinde sóılesýge mashyqtanyńyz. Muny Italki nemese Conversation Exchange sıaqty til almasý saıttary arqyly jasaýǵa bolady. Siz sondaı-aq klýbqa nemese tájik tili kýrstaryna jazyla alasyz.
5. ITranslate nemese Google Translate sıaqty onlaın quraldardy paıdalanyp tájik tilinde jazýdy úırenińiz.
6. Sońynda, joǵary motıvasıany saqtaý jáne úlgerimińizdi baqylaý úshin ózińizge turaqty maqsattar qoıyńyz.


baılanystar;

Jasaý
Jańa tizim
Jalpy tizim
Jasaý
Jyljytý Joıý
Kóshirý
Bul tizimdi endi ıesi jańartpaıdy. Tizimdi ózińizge qaraı jyljytýǵa nemese tolyqtyrýlar engizýge bolady
Muny meniń tizimim retinde saqtańyz
Jazylýdan bas tartý
    Jazylý
    Tizimge ótińiz
      Tizim jasańyz
      Saqtaý
      Tizimniń atyn ózgertińiz
      Saqtaý
      Tizimge ótińiz
        Kóshirý tizimi
          Ortaq Resýrstar tizimi
          Jalpy tizim
          Faıldy osy jerge súıreńiz
          JPG, png, gif, doc, docx, pdf, xls, xlsx, ppt, pptx jáne 5 MB deıingi basqa formattaǵy faıldar