Dat Marı Tóbesi Aýdarma


Dat Marı Tóbesi Mátindi aýdarý

Dat Marı Tóbesi Sóılemderdi aýdarý

Dat Marı Tóbesi Aýdarma - Marı Tóbesi Dat Aýdarma


0 /

        
Pikirińiz úshin rahmet!
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Skanerge mıkrofondy paıdalanýǵa ruqsat etińiz.


Aýdarma sýreti;
 Marı Tóbesi Aýdarmalar

UQSAS IZDEÝLER;
Dat Marı Tóbesi Aýdarma, Dat Marı Tóbesi Mátindi aýdarý, Dat Marı Tóbesi Sózdik
Dat Marı Tóbesi Sóılemderdi aýdarý, Dat Marı Tóbesi Bul sózdiń aýdarmasy
Aýdarma Dat Til Marı Tóbesi Til

BASQA IZDEÝLER;
Dat Marı Tóbesi Daýys Aýdarma Dat Marı Tóbesi Aýdarma
Akademıalyq Dat k Marı Tóbesi AýdarmaDat Marı Tóbesi Maǵynasy sózderden
Dat Jazý jáne oqý Marı Tóbesi Dat Marı Tóbesi Usynys Aýdarma
Durys aýdarma uzaq Dat Mátinder, Marı Tóbesi Aýdarma Dat

"" aýdarma kórsetildi
Túzetýdi joıyńyz
Mysaldardy kórý úshin mátindi bólekteńiz
Aýdarma qatesi bar ma?
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Siz túsinikteme bere alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Qate oryn aldy
Qate paıda boldy.
Sesıa aıaqtaldy
Betti jańartyńyz. Siz jazǵan mátin men onyń aýdarmasy joǵalmaıdy.
Tizimderdi ashý múmkin bolmady
Çevirce, sholǵysh derekqoryna qosylý múmkin bolmady. Eger qate birneshe ret qaıtalansa, ótinemin Qoldaý qyzmetine habarlańyz. Tizimder ınkognıto rejıminde jumys istemeýi múmkin ekenin eskerińiz.
Tizimderdi belsendirý úshin sholǵyshty qaıta iske qosyńyz
World Top 10


Dat tilinen aýdarma: qyzmetke sholý

Dat tili Danıanyń resmı tili bolyp tabylady jáne Grenlandıa men Farer araldarynda da keńinen qoldanylady. Nátıjesinde Dat tiline aýdarma qyzmetteri bıznes úshin de, jeke adamdar úshin de mańyzdy quralǵa aınalýda.uzaq jáne ańyzǵa aınalǵan tarıhynyń arqasynda dat tili dat mádenıeti men biregeıliginiń negizi bolyp tabylady jáne ony basqa elder de qabyldady.

Eń qarapaıym deńgeıde Dat tiline aýdarý mátindi bir tilden ekinshi tilge túrlendirýdi qamtıdy. Bul proses Dat tiliniń núanstary men kúrdeliligin túsinetin jáne aıtylǵandardy dál túsindire alatyn bilikti aýdarmashylardy qajet etedi. Aýdarma qyzmetteriniń eń kóp taralǵan túrlerine qujattardy aýdarý, veb-saıttar men baǵdarlamalyq jasaqtamany lokalızasıalaý, konferensıalarda Aýyzsha aýdarma, medıany lokalızasıalaý, aýdıo jáne beıne transkrıpsıasy jáne zańdy aýdarma jatady. Aýdarylǵan qujattyń dáldigi aýdarmashynyń jumys sapasyna baılanysty.

Dat tilinen aýdarmashyny tańdaǵanda onyń bilimi men tájirıbesiniń deńgeıin eskerý qajet. Aýdarmashy Dat tiliniń barlyq aspektilerin óte jaqsy bilýi kerek jáne onymen baılanysty mádenıet pen ádet-ǵuryptar týraly túsinikke ıe bolýy kerek. Olar sondaı-aq túpnusqa qujatty aýdarma tilinde dál jáne tıimdi kórsete bilýi kerek.

Qujattardy aýdarý kezinde aýdarmanyń dáldigi men sapasyna áser etetin birneshe faktorlar bar. Aıta ketý kerek, kúrdeli zańdyq nemese tehnıkalyq termınologıasy bar qujattar qarapaıym qujattarǵa qaraǵanda joǵary quzyrettilik dárejesin talap etedi. Sonymen qatar, aýdarmashy dáldikti qamtamasyz etý úshin qarastyrylyp otyrǵan pán boıynsha mamandandyrylǵan bilimge ıe bolýy kerek.

Veb-saıtty nemese baǵdarlamalyq jasaqtamany oqshaýlaý kezinde birneshe negizgi faktorlardy eskerý qajet. Veb-saıt nemese baǵdarlamalyq jasaqtama maqsatty aýdıtorıaǵa beıimdelip, onyń tili men mádenıetin eskere otyryp lokalızasıalanýy kerek. Mazmun dál ǵana emes, sonymen qatar sharlaý ońaı, paıdalanýshyǵa yńǵaıly jáne estetıkalyq tartymdy bolýy kerek. Sonymen qatar, lokalızasıa prosesinde maqsatty aýdıtorıa kezdesetin kez-kelgen mádenı núanstar eskerilýi kerek.

Konferensıalardaǵy Aýyzsha aýdarma ártúrli tilderde sóıleıtin eki nemese odan da kóp adamdar arasyndaǵy áńgimelerdi tyńdaý jáne túsiný úshin bilikti aýdarmashyny qajet etedi. Aýdarmashy habarlamanyń tutastyǵyn saqtaı otyryp, áńgimeni dál túsindire bilýi kerek.

Medıany lokalızasıalaý aýdıo jáne vızýaldy materıaldardy aýdarma tiline aýdarýdy qamtıdy. Aýdarmanyń bul túri bastapqy jáne maqsatty tilderdi Muqıat túsinýdi talap etedi.

Aýdıo jáne beıne jazbalardyń transkrıpsıasy aýdıo jazbalardy alyp, olardy jazbasha mátinge aınaldyrýdy qamtıdy. Kóshirýshi jazbada qoldanylatyn tildi, sondaı-aq boljamdy maǵynany jaqsy túsinýi kerek.

Aqyrynda, zańdy aýdarma kelisimsharttar, sot jazbalary, sot sheshimderi jáne zańdar sıaqty zańdy qujattardy aýdarýdy qamtıdy. Aýdarmashylar osy qujattarmen baılanysty zańdy termınologıany túsinip, mátinniń maǵynasyn dál túsindire bilýi kerek.

Qysqasha aıtqanda, danıalyq aýdarma qyzmetteri kompanıalar men jeke tulǵalarǵa Dat tildi áriptesterimen tıimdi baılanys ornatýǵa múmkindik beredi. Tabysty aýdarma jáne dál túsindirý úshin bilikti jáne tájirıbeli aýdarmashylar qajet. Aýdarmashyny tańdaǵanda, kompanıalar men jeke tulǵalar aýdarmashynyń bilimi men tájirıbesiniń deńgeıin, sondaı-aq aýdarǵysy keletin qujattyń túrin eskerýi kerek.
Dat tilinde qaı elder sóıleıdi?

Dat tili negizinen Danıada jáne Germanıanyń keıbir aýdandarynda jáne Farer araldarynda sóıleıdi. Norvegıa, Shvesıa jáne Kanadadaǵy shaǵyn qaýymdastyqtar da az sóıleıdi.

Dat tiliniń tarıhy qandaı?

Dat tiliniń myń jyldan astam tarıhy bar, eski skandınavıalyq jáne basqa da tarıhqa deıingi Soltústik germandyq dıalektilerden bastaý alady. Vıkıngter kezinde dat tili qazirgi Danıa men Shvesıanyń ońtústiginde sóıleıtin negizgi til boldy. Ol shamamen 16 ǵasyrǵa deıin Danıanyń resmı tili retinde qoldanyla berdi jáne birtindep qazirgi Dat tiline aınaldy. 1800 jyldardyń ortasyna qaraı dat tili Danıada nemis tilinen keıingi ekinshi eń kóp taralǵan til boldy. Sodan beri til birqatar fonologıalyq, morfologıalyq jáne leksıkalyq ózgeristerge ushyrady. Búgingi tańda dat tili Danıanyń da, Farerdiń de ulttyq tili bolyp tabylady jáne búkil álem boıynsha 6 mıllıonǵa jýyq adam sóıleıdi.

Dat tilin úırenýge eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. N. F. S. Grýndtvıg (1783-1872): "qazirgi Dat tiliniń ákesi" degen atpen belgili Grýndtvıg Danıanyń kóptegen ulttyq ánderin jazdy jáne qazirgi tildiń qalyptasýyna kómektesti.
2. Adam Elenshleger (1779-1850): aqyn jáne dramatýrg, ol "ørnen" (búrkit) sıaqty kóptegen Dat termınderi úshin sózder jasaǵan dep esepteledi.
3. Rasmýs Rask (1787-1832): fılolog jáne lıngvıs, Rask 1900 jyldarǵa deıin keńinen qoldanylǵan dat tilinde jazý júıesin jasady.
4. Iakob Pıter Mınster (1775-1854): yqpaldy lúterandyq teolog jáne aqyn, ol dat tilinde kóp jazdy jáne ony jańa sózder men sóz tirkesterimen baıytty.
5. Knýd Holbell (1909-1969): "Dat tiliniń reformatory" degen atpen tanymal Holbell tilge jańa erejeler men termınologıany engizýge jaýapty boldy.

Dat tiliniń qurylymy qalaı?

Dat tili-Soltústik German tarmaǵynyń úndieýropalyq tili. Ol ózara túsinikti til kontınýýmyn quraıtyn shved jáne Norveg tilderimen tyǵyz baılanysty. Dat tili óte qarapaıym morfologıamen jáne sıntaksıspen sıpattalady. Til negizinen svo (sýbekt etistigi-obekt) sóz retimen jáne etistikter men zat esimderdiń konúgasıalary salystyrmaly túrde az qoldanylady.

Dat tilin eń durys jolmen qalaı úırenýge bolady?

1. Negizderden bastańyz. Kúrdeli taqyryptarǵa kóshpes buryn Dat sóılemderiniń negizgi gramatıkasyn, aıtylýyn jáne qurylymyn bilgenińizge kóz jetkizińiz. Jazbasha tildiń negizderin de úırenińiz, osylaısha siz sózderdi oqyǵan kezde qalaı jazylatynyn jáne qurylymyn túsine alasyz.
2. Oqýlyqtar, onlaın kýrstar jáne aýdıo kýrstar sıaqty resýrstardy paıdalanyńyz. Jaqsy Dat kýrsyna ınvestısıa salý uzaq merzimdi perspektıvada ýaqyt pen aqshany únemdeıdi jáne tildi tezirek jáne tıimdirek úırenýge kómektesedi.
3. Danıalyq áńgimeler men mýzykany tyńdańyz. Dat radıosyn, podkasttardy tyńdaý nemese tipti YouTube beınelerin kórý arqyly Dat tilindegi sóılesýlerdi túsinýge mashyqtanyńyz. Sonymen qatar, Dat mýzykasyn tyńdańyz, óıtkeni bul sizdiń aıtylýyńyz ben ekpinińizdi jaqsartýǵa kómektesedi.
4. Til úırenýge batyryńyz. Danıada turýǵa ýaqyt bólińiz, dat tilinde sóıleıtindermen únemi sóılesińiz jáne Dat teleshoýlaryn kórińiz. Tilmen tanysý ony tezirek jáne tabıǵı túrde úırenýge kómektesedi.
5. Kún saıyn aýyzeki sóıleýge mashyqtanyńyz. Dat tilinde únemi sóılesý úshin sóılesý klýbyna qosylyńyz nemese til almasý seriktesin tabyńyz. Sondaı-aq onlaın oqytýshymen nemese til jattyqtyrýshysymen jattyǵý jasańyz. Bul sizge tilde yńǵaıly sóıleýge kómektesip qana qoımaıdy, sonymen qatar sizdiń aıtylýyńyz ben sóz tańdaýyńyzdy jaqsartady.

Taý-Marı tili-fın-ýgor tilder otbasynyń erekshe dıalektisi jáne ony negizinen Reseı, Estonıa jáne Fınlándıa aımaqtarynda turatyn taý-Marı halqynyń az bóligi paıdalanady. Azshylyqtyń tili bolǵanyna qaramastan, taý-Marı taý-Marı halqynyń mádenı biregeıligi úshin óte mańyzdy. Osylaısha, taýly Marı tilinen aýdarma qyzmetteri sıaqty bastamalar arqyly osy tildi saqtaýǵa kóbirek kóńil bólinedi.

Sońǵy jyldary Marı tilinen aýdarma qyzmetteri tanymal bola bastady. Bul ishinara taýly Marı tiliniń mádenı sáıkestilik belgisi retindegi mańyzdylyǵynyń artýyna, sondaı-aq onlaın aýdarma qyzmetteriniń keń qoljetimdiligine baılanysty. Onlaın aýdarma qyzmetterin paıdalana otyryp, taýly Marı tilinde sóıleıtinder búkil álem boıynsha ártúrli tilderde sóıleıtindermen sóılese alady. Sonymen qatar, onlaın aýdarma qyzmetterin taýly Marı tilinde jazylǵan mańyzdy qujattar men ádebıetterdi basqa tilderge aýdarý úshin de paıdalanýǵa bolady.

Taýly Marı tilinen aýdarmashynyń qyzmetterin ártúrli tásildermen paıdalanýǵa bolady. Mysaly, olardy taý-Marıa akterleri qatysatyn fılmderge nemese teleshoýlarǵa sýbtıtr jasaý úshin nemese taý-Marıa tilindegi kitaptardy osy tildi bilmeıtin adamdarǵa qol jetimdi etý úshin paıdalanýǵa bolady. Olar sondaı-aq týý týraly kýálikter, zańdy qujattar jáne tipti mektep oqýlyqtary sıaqty mańyzdy qujattardy taýly marı tiline aýdarý úshin paıdalanylýy múmkin. Osy qoldanýlardan basqa, taý-Marı tilinen aýdarma qyzmetteri osy tilde sóıleýdi úırenetin balalarǵa kómek kórsetý nemese taý-Marı tilindegi sózdikter men gramatıkalyq oqýlyqtardy ázirleý úshin de qoldanyla alady.

Taýly Marı tilinen aýdarma qyzmetteri osy mańyzdy tildi saqtaýda baǵa jetpes qyzmet kórsetedi. Ádebıetterdi, fılmderdi jáne basqa da mańyzdy qujattardy taýdaǵy Marı tilinde basqa tilderde usyna otyryp, taýdaǵy Marı tilinde sóıleıtinder óz tilderinen basqa mádenıetter men shyǵý tegi bar adamdarmen sóılese alady. Taýly Marı tilinen aýdarma qyzmetterin usyna otyryp, kóptegen adamdar osy qyzyqty tilmen tanysady, osylaısha bolashaqta onyń saqtalýyn qamtamasyz etýge kómektesedi.
Taýly Marı tilinde qaı elder sóıleıdi?

Reseı men Belarýssıada taýly Marı tilinde sóıleıdi.

Taý-Marı tiliniń tarıhy qandaı?

Taý-Marı tili-Reseıdiń taý-Marı halqy sóıleıtin Oral tili. Bul til alǵash ret 17 ǵasyrdyń ortasynda orys zertteýshileri men ǵalymdary Marıa halqynyń osy aımaqqa saıahattary týraly esepter shyǵara bastaǵan kezde qujattalǵan. 19 ǵasyrdyń basynda lıngvıser tildi odan ári qujattaýǵa jáne ony halyq arasynda keńinen qoldanýǵa kiristi. Keńes ókimeti kezinde bul tildiń tanymaldyǵy edáýir ósti, óıtkeni ol mektepterde oqytyldy jáne kóptegen resmı qujattarda qoldanyldy. Keńes Odaǵy ydyraǵannan keıin bul til qaıta jandandy jáne kóptegen jastar ony úırenip, qoldanady.

Taýly Marı tiliniń damýyna eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Pavel Chýdınov-taý-Marı ǵalymy, 1973 jyly jaryq kórgen taý-Marı tiliniń alǵashqy jan-jaqty ensıklopedıasynyń avtory.
2. Pavel Pentkov-taý-Marı tiliniń eki sózdiginiń avtory, olardyń biri 2003 jyly, ekinshisi 2017 jyly jaryq kórdi.
3. Tatána Rýdına-balalarǵa bilim berý úshin taýly Marı tiliniń alǵashqy kýrstaryn jasaýshy.
4. Iýrıı Makarov-1983 jyly taý-Marı tiliniń alǵashqy oqýlyǵyn jasaǵan taý-Marı lıngvısi.
5. Anna Kýznesova-taý-Marı tiliniń gramatıkasy boıynsha birneshe oqýlyqtardyń, sózdikter men oqý materıaldarynyń avtory.

Taý-Marı tiliniń qurylymy qalaı?

Taý-Marı tili Oral tilder otbasyna, atap aıtqanda Edil-fın tarmaǵyna jatady. Bul aglútınatıvti til, ıaǵnı gramatıkalyq qatynastardy bildirý úshin sózdiń negizine jurnaqtar qosý arqyly sózderdi quraıdy. Mysaly, kontekstke jáne qosylǵan jurnaqqa baılanysty bir negiz "kitap", "kitaptar" nemese "kitap oqý"degendi bildirýi múmkin. Ol sondaı-aq daýysty garmonıany qoldanady, belgili bir úlgini saqtaý úshin sózdegi belgili bir daýystylardyń ózgerýin talap etetin dybystyq proses. Taýly Marı tilinde genderlik aıyrmashylyqtar joq jáne basqa tildik otbasylardan alynǵan sózderdiń shekteýli sanyna baılanysty basqa fın-ýgor tilderine qaraǵanda konservatıvti bolyp sanalady.

Taý-Marı tilin qalaı durys úırenýge bolady?

1. Taý-Marı tilinde sóıleıtin adamdy tabyńyz: tildi úırenýdiń eń jaqsy tásili - ony basymen batyrý. Tildiń gramatıkasy, aıtylýy jáne sózdik qory týraly túsinik alý úshin taýly Marıa tilinde sóıleıtin adammen sóılesińiz.
2. Alfavıtti úırenińiz: jańa sózder men sóz tirkesterin úırenýdi bastamas buryn, taýly Marı tiliniń alfavıtimen tanysý mańyzdy.
3. Qarapaıym sózder men sóz tirkesterinen bastańyz: TÚSTER, SANDAR, apta kúnderi sıaqty negizgi sózderdi, sondaı-aq "Sálemetsiz be", "qosh bol", "ótinemin" jáne "rahmet"sıaqty qarapaıym sóz tirkesterin este saqtaýǵa nazar aýdaryńyz.
4. Hıll Marı tilin úırený sabaqtaryna qatysyńyz: eger sizdiń aımaǵyńyzda múmkindik bolsa, Hıll Marı tilin úırený sabaqtaryna nemese onlaın til kýrstaryna jazylýdy qarastyryńyz. Kez kelgen jergilikti ýnıversıtetter taýly Marı tiline arnaıy kýrstar usynatynyn bilińiz.
5. Únemi jattyǵý jasańyz: jańa tildi úırenýdiń negizgi faktory-júıelilik. Kún saıyn jattyǵýǵa tyrysyńyz jáne bul tildi kúndelikti ómirińizge engizý joldaryn tabyńyz. Jalpy sózder men sóz tirkesterin este saqtaý úshin Hill Mari mýzykasyn tyńdańyz jáne Hill Mari fılmderin nemese shoýlaryn kórińiz.


baılanystar;

Jasaý
Jańa tizim
Jalpy tizim
Jasaý
Jyljytý Joıý
Kóshirý
Bul tizimdi endi ıesi jańartpaıdy. Tizimdi ózińizge qaraı jyljytýǵa nemese tolyqtyrýlar engizýge bolady
Muny meniń tizimim retinde saqtańyz
Jazylýdan bas tartý
    Jazylý
    Tizimge ótińiz
      Tizim jasańyz
      Saqtaý
      Tizimniń atyn ózgertińiz
      Saqtaý
      Tizimge ótińiz
        Kóshirý tizimi
          Ortaq Resýrstar tizimi
          Jalpy tizim
          Faıldy osy jerge súıreńiz
          JPG, png, gif, doc, docx, pdf, xls, xlsx, ppt, pptx jáne 5 MB deıingi basqa formattaǵy faıldar