Grek Polák Aýdarma


Grek Polák Mátindi aýdarý

Grek Polák Sóılemderdi aýdarý

Grek Polák Aýdarma - Polák Grek Aýdarma


0 /

        
Pikirińiz úshin rahmet!
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Skanerge mıkrofondy paıdalanýǵa ruqsat etińiz.


Aýdarma sýreti;
 Polák Aýdarmalar

UQSAS IZDEÝLER;
Grek Polák Aýdarma, Grek Polák Mátindi aýdarý, Grek Polák Sózdik
Grek Polák Sóılemderdi aýdarý, Grek Polák Bul sózdiń aýdarmasy
Aýdarma Grek Til Polák Til

BASQA IZDEÝLER;
Grek Polák Daýys Aýdarma Grek Polák Aýdarma
Akademıalyq Grek k Polák AýdarmaGrek Polák Maǵynasy sózderden
Grek Jazý jáne oqý Polák Grek Polák Usynys Aýdarma
Durys aýdarma uzaq Grek Mátinder, Polák Aýdarma Grek

"" aýdarma kórsetildi
Túzetýdi joıyńyz
Mysaldardy kórý úshin mátindi bólekteńiz
Aýdarma qatesi bar ma?
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Siz túsinikteme bere alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Qate oryn aldy
Qate paıda boldy.
Sesıa aıaqtaldy
Betti jańartyńyz. Siz jazǵan mátin men onyń aýdarmasy joǵalmaıdy.
Tizimderdi ashý múmkin bolmady
Çevirce, sholǵysh derekqoryna qosylý múmkin bolmady. Eger qate birneshe ret qaıtalansa, ótinemin Qoldaý qyzmetine habarlańyz. Tizimder ınkognıto rejıminde jumys istemeýi múmkin ekenin eskerińiz.
Tizimderdi belsendirý úshin sholǵyshty qaıta iske qosyńyz
World Top 10


Ejelgi lıngvısıkalyq salalardyń biri retinde grek tilinen aýdarma ǵasyrlar boıy komýnıkasıanyń mańyzdy bóligi boldy. Grek tiliniń uzaq tarıhy bar jáne qazirgi tilderge aıtarlyqtaı áser etedi, bul ony halyqaralyq qarym-qatynastyń mańyzdy elementine aınaldyrady. Grek tilinen aýdarmashylar mádenıetter arasyndaǵy alshaqtyqty joıýda jáne mátinniń maǵynasyn dál kórsetýde sheshýshi ról atqarady.

Grek tilinen aýdarma ádette jańa grek tilinen basqa tilge aýdarylady. Bul sonymen qatar Birikken Ulttar Uıymynda jáne basqa halyqaralyq uıymdarda qoldanylatyn eń kóp taralǵan tilderdiń biri. Nátıjesinde grek tilinen aýdarmashylarǵa suranys artyp keledi.

Grek tili-kóptegen aımaqtyq jáne tarıhı varıasıalary bar keremet kúrdeli til. Nátıjesinde tájirıbeli aýdarmashylar mátinniń boljamdy maǵynasyn dál jetkizý úshin durys sózderdi tańdaı bilýi kerek. Sonymen qatar, olar aýdarmalarynyń ózekti jáne maǵynaly bolyp qalýyn qamtamasyz etý úshin grek tilin qoldaný evolúsıasy týraly habardar bolýy kerek.

Tildiń qyr-syryn túsinýden basqa, aýdarmashylar túpnusqa mátinniń úni men konotasıasyn jaqsyraq jetkizý úshin jargon jáne ıdıomalar sıaqty ártúrli mádenı aspektilermen tanys bolýy kerek. Kontekstke baılanysty keıbir sózder bir tilde ekinshi tilge qaraǵanda múldem basqa maǵynaǵa ıe bolýy múmkin.

Jalpy, grek tilinen jaqsy aýdarmashy tabysty Halyqaralyq joba men qymbat túsinbeýshilik arasyndaǵy aıyrmashylyqty jasaı alady. Aýdarmashyny jaldaý kezinde kásiporyndar grek tiliniń núanstaryn, sondaı-aq kez-kelgen aımaqtyq dıalektilerdi túsinetin tájirıbeli mamanmen jumys jasaıtyndyǵyna kóz jetkizýi kerek.

Saıyp kelgende, grek tilinen aýdarý – durys oryndalǵan kezde – jahandyq ekonomıkada tabysqa jetýdiń keremet qundy quraly. Tıisti seriktespen kásiporyndar olardyń Joldaýy dál beriletinine senimdi bola alady, bul olarǵa mádenı aıyrmashylyqtardy jeńýge jáne tıimdi halyqaralyq yntymaqtastyqtyń paıdasyn kórýge múmkindik beredi.
Qaı elder grek tilinde sóıleıdi?

Grek-Gresıa men Kıprdiń resmı tili. Sondaı-aq, Albanıa, Bolgarıa, Soltústik Makedonıa, Rýmynıa, Túrkıa jáne Ýkraınadaǵy shaǵyn qaýymdastyqtar sóıleıdi. Grek tilinde búkil álem boıynsha, sonyń ishinde Amerıka Qurama Shtattary, Avstralıa jáne Kanada boıynsha kóptegen sheteldikter men dıasporalar qaýymdastyqtary sóıleıdi.

Grek tiliniń tarıhy qandaı?

Grek tiliniń uzaq jáne baı tarıhy bar, ol Mıken dáýirinen (b.z. d. 1600-1100 jj.), ol ellındik tildiń alǵashqy túri bolǵan kezden bastalady. Ejelgi grek tili úndieýropalyq tilder otbasynyń tarmaǵy boldy jáne barlyq zamanaýı eýropalyq tilderdiń negizi bolyp sanalady. Ejelgi grek tilinde jazylǵan eń alǵashqy ádebıet bizdiń dáýirimizge deıingi 776 jyly poezıa men áńgimeler túrinde paıda bola bastady. Klasıkalyq kezeńde (b.z. d. 5-4 ǵasyrlar) grek tili jetildirilip, qazirgi grek tiliniń negizi bolyp tabylatyn óziniń klasıkalyq formasyna ıe boldy.
Grek tilinde bizdiń eramyzdyń 5 ǵasyryna deıin qandaı da bir túrde sóıledi, ol kóptegen jaǵdaılarda demotıkalyq túrge kóshti, ol áli kúnge deıin Gresıanyń resmı tili retinde qoldanylady. Vızantıa dáýirinde (b.z. 400-1453 jj.) Shyǵys Rım ımperıasyndaǵy negizgi til Grek tili boldy. Vızantıa ımperıasy qulaǵannan keıin grek tili quldyraý kezeńin bastan ótkerdi. Tek 1976 jyly grek tili resmı túrde eldiń resmı tiline aınaldy. Búgingi tańda grek tili Eýropadaǵy eń kóp taralǵan tilderdiń biri bolyp tabylady, onyń sóıleýshileri 15 mıllıonǵa jýyq.

Grek tilin úırenýge eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Gomer-grek tili men ádebıetiniń atasy bolyp sanalady, onyń "Ilıada" jáne "Odısseıa" epostary batys ádebıetiniń negizgi shyǵarmalary bolyp tabylady.
2. Platon - ejelgi fılosof grek tiline jańa ıdeıalardy, sózder men termınderdi engizgen.
3. Arıstotel-ol fılosofıa men Ǵylym týraly óziniń týǵan grek tilinde kóp jazyp qana qoımaı, keıbireýler ony tildi birinshi bolyp kodıfıkasıalady dep sanaıdy.
4. Gıppokrat-medısınanyń atasy retinde belgili, ol medısınalyq termınologıaǵa úlken áser etip, grek tilinde kóp jazdy.
5. Demosfen-bul uly spıker kóptegen sóıleýlerdi, sóıleý burylystaryn jáne basqa da shyǵarmalardy qosa alǵanda, grek tilinde Muqıat jazdy.

Grek qurylymy qalaı jumys isteıdi?

Grek qurylymy óte ózgermeli, ıaǵnı sózder sóılemdegi róline qaraı pishinin ózgertedi. Mysaly, zat esimder, syn esimder men esimdikter sandy, jynysty jáne jaǵdaıdy kórsetý úshin eńkeıýi kerek. Etistikter ýaqytty, daýysty jáne kóńil-kúıdi bildirý úshin jalǵanady. Sonymen qatar, sózderdegi býyndar jıi kezdesetin kontekstke baılanysty ártúrli ózgeristerge ushyraıdy.

Grek tilin eń durys jolmen qalaı úırenýge bolady?

1. Grek tiliniń jaqsy negizgi kýrsyn satyp alyńyz: grek tiliniń jaqsy kirispe kýrsy sizge til týraly jalpy túsinik beredi jáne gramatıka, aıtylý jáne sózdik sıaqty negizderdi úıretedi.
2. Alfavıtti este saqtańyz: grek alfavıtin úırený-grek sózderi men sóz tirkesterin túsinýdiń alǵashqy qadamy. Bas áripterdi de, kishi áripterdi de úırenip, aıtylymǵa mashyqtanyńyz.
3. Jalpy sózder men sóz tirkesterin úırenińiz: eń kóp taralǵan grek sóz tirkesteri men sóz tirkesterin tabýǵa tyrysyńyz. Buǵan sálemdesý jáne "Sálemetsiz be", "qosh bol", "ótinemin", "rahmet", "ıá" jáne "joq"sıaqty paıdaly sózder kiredi.
4. Grek mýzykasyn tyńdańyz: grek mýzykasyn tyńdaý tildiń aıtylýyn, rıtaǵyn jáne ıntonasıasyn meńgerýge kómektesedi. Bul sizge tildi úırenýdiń organıkalyq ádisin usynady, óıtkeni ol sizdi naqty áńgimeler men jaǵdaılarmen tanystyrady.
5. Ana tilinde sóıleýshimen jattyǵý: eger siz grek tilinde sóıleıtin adamǵa qol jetkize alsańyz, onymen tildi jattyqtyrý óte mańyzdy. Daýystap aıtý jáne grek tilinde sóılesý sizge tildi tez úırenýge jáne jibergen qatelikterińizdi túzetýge múmkindik beredi.
6. Tildik sabaqtarǵa jazylyńyz: eger siz grek tilinde sóıleıtin adamǵa qol jetkize almasańyz, tildik sabaqtarǵa jazylý - tildi úırenýdiń tamasha tásili. Sizdi bir qaıyqta sizben birge júrgen adamdar qorshap alady jáne bul sizge tájirıbe jasaýǵa jáne til týraly suraqtar qoıýǵa múmkindik beredi.
7. Grek ádebıetin oqyńyz: klasıkalyq jáne zamanaýı grek ádebıetin oqý Sizge til týraly túsinik beredi jáne onyń núanstaryn tereńirek túsinýge múmkindik beredi.
8. Grek fılmderi men teleshoýlaryn qarańyz: grek fılmderi men teleshoýlaryn kórý sizdi kúndelikti áńgimede tilmen tanystyrady, osylaısha siz onyń qalaı sóıleıtinin túsine bastaı alasyz.
9. Gresıaǵa saıahat jasańyz: tildi úırenýdiń eń jaqsy tásili-mádenıet pen qorshaǵan ortaǵa ený. Gresıaǵa barý sizge kúndelikti ómirde tildi úırenýge jáne aımaqtyq dıalektilermen tanysýǵa múmkindik beredi.

Polák tili-negizinen Polshada sóıleıtin slaván tili, bul ony eldegi eń kóp sóıleıtin tilge aınaldyrady. Bul poláktardyń Ana tili bolǵanymen, Ortalyq Eýropada jáne Amerıka Qurama Shtattarynyń bólikterinde turatyn kóptegen basqa azamattar da polák tilinde sóıleıdi. Nátıjesinde polák tiline aýdarma qyzmetteri tanymal bola bastady, óıtkeni mádenı kedergilerge qaramastan bıznestiń naqty qarym-qatynas qajettiligi artyp keledi.

Polák tilin ana tilinde sóılemeıtinder úırený qıyn bolýy múmkin, biraq tájirıbeli aýdarmashyny izdeý kezinde este saqtaý kerek birneshe negizgi jaıttar bar. Birinshiden, siz paıdalanýdy josparlap otyrǵan jeke tulǵanyń nemese Agenttiktiń polák tiline aýdarý tájirıbesi bar ekenine kóz jetkizińiz. Bul sizdiń habarlamańyzdyń múmkindiginshe naqty jáne dál jetkizilýin qamtamasyz etedi. Sondaı-aq aýdarmashynyń polák jáne aýdarma tilin múmkindiginshe erkin meńgergenine kóz jetkizý mańyzdy.

Sonymen qatar, aýdarmashynyń tildiń mádenıeti men núanstarymen tanys bolýy mańyzdy. Mysaly, belgili bir sózder nemese sóz tirkesteri ártúrli kontekste ártúrli maǵynaǵa ıe bolýy múmkin, sondyqtan názik aıyrmashylyqtardy túsinetin sarapshynyń bolýy sizdiń habarlamańyzdyń dál jetkizilýin qamtamasyz etýge kómektesedi.

Sońynda, polák tiline aýdarma qyzmetteriniń qunyn eskerý mańyzdy. Kez-kelgen qyzmet sıaqty, shyǵyndar materıaldyń túrine, mátinniń kúrdeliligine jáne qajetti merzimge baılanysty ózgerýi múmkin. Aqshanyń eń jaqsy qunyn alǵanyńyzǵa kóz jetkizý úshin ár túrli jetkizýshilerdiń baǵalaryn salystyrýdy umytpańyz.

Qorytyndylaı kele, polák tili dáldik pen aıqyndyqty qamtamasyz etý úshin tájirıbeli aýdarmashynyń qyzmetin qajet etetin kúrdeli jáne núanstyq til ekenin atap ótken jón. Agenttikti nemese aýdarmashyny tańdaǵanda, olardyń tájirıbesin, tildi erkin meńgerýin jáne mádenıetti túsinýin, sondaı-aq olardyń qyzmetteriniń qunyn eskerýdi umytpańyz. Osylaısha, sizdiń habarlamańyz dál jáne tıimdi aýdarylatynyna senimdi bola alasyz.
Polák tilinde qaı elder sóıleıdi?

Polák tili negizinen Polshada sóıleıdi, biraq ony Belarýssıa, Chehıa, Germanıa, Vengrıa, Lıtva, Slovakıa jáne Ýkraına sıaqty basqa elderde de estýge bolady.

Polák tiliniń tarıhy qandaı?

Polák-cheh jáne Slovak tilderimen birge lehıt kishi tobynyń úndieýropalyq tili. Ol eń jaqyn kórshilerimen, Chehıamen jáne Slovakıamen tyǵyz baılanysty. Polák tili-batys slaván tobynyń eń kóp taralǵan tili, ony búkil álem boıynsha shamamen 47 mıllıon adam sóıleıdi.
Polák tili týraly eń alǵashqy jazbasha eskertý bizdiń zamanymyzdyń 10 ǵasyryna jatady, degenmen keıbireýler ony 7 nemese 8 ǵasyrlarda sóılegen bolýy múmkin dep sanaıdy. Orta ǵasyrlarda bul elderden adamdardyń kelýine baılanysty tilge latyn, nemis jáne vengr tilderi qatty áser etken keıbir ózgerister boldy.
Polák tiliniń qazirgi túri 16 ǵasyrda, sol kezde úlken kúsh pen yqpalǵa ıe bolǵan katolık shirkeýiniń yqpalyna baılanysty til standarttaý kezeńinen ótken kezde paıda boldy. 18 ǵasyrdyń aıaǵynda Polshanyń bólinýinen keıin bul tilge orys jáne nemis tilderi odan ári áser etti, óıtkeni eldiń ár túrli bólikteri olardyń baqylaýynda boldy.
Polák tili 1918 jyly táýelsizdigin qalpyna keltirdi, sodan beri ol qazirgi tilge aınaldy. Til kóptegen jańa sózdermen damı berdi, al leksıka fransýz jáne aǵylshyn sıaqty basqa tilderdegi sózderdi qosý arqyly keńeıdi.

Polák tilin úırenýge eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Ian Kohanovskıı (1530-1584): Polshanyń ulttyq aqyny sanalǵan Kohanovskıı qazirgi polák tiline úlken úles qosty, jańa sózder, ıdıomalar engizdi, tipti halyqtyń aýyzeki tilinde tutas óleńder jazdy.
2. Ignatıı Krasıskıı (1735-1801): Krasıskıı polák aǵartýshylyǵynyń kórnekti aqyny, satırıgi jáne dramatýrgi boldy. Ol latyn tilinde de, polák tilinde de óleńder jazdy, polák tiline kóptegen maqal-mátelder engizdi.
3. Adam Mıskevıch (1798-1855): Mıskevıchti kóbinese "polák aqyndarynyń hanzadasy"dep ataıdy. Onyń shyǵarmalary polák tili men ádebıetiniń damýyna úlken úles qosty.
4. Stanıslav Vyspánskıı (1869-1907): Vyspánskıı óner men ádebıettegi "jas Polsha" qozǵalysynyń negizgi qaıratkeri boldy. Ol polák tilinde kóp jazdy jáne polák jazýshylarynyń keıingi urpaqtaryna úlken áser etken erekshe ádebı stıldi damytty.
5. Cheslav Mılosh (1911-2004): Mılosh ádebıet boıynsha Nobel syılyǵynyń laýreaty boldy. Onyń jumysy polák tili men mádenıetin shetelde tanymal etýde mańyzdy ról atqardy. Ol sondaı-aq jazýshylardyń jas býynyn polák ádebıetinde buryn-sońdy bolmaǵan taqyryptardy zertteýge shaqyrdy.

Polák tiliniń qurylymy qalaı?

Polák tili-slaván tili. Ol úndieýropalyq otbasyna jatady jáne batys slaván tilder tobyna jatady. Tildiń ózi úsh negizgi dıalektke bólinedi: malopolskıı, velıkopolskıı jáne mazoves. Bul dıalektilerdiń árqaısysynyń ózindik aımaqtyq kishi dıalektileri bar. Polák tili-sóılemderdi qurý úshin jaǵdaılardy, urpaqtardy jáne ýaqyttardy qoldanatyn joǵary ıkemdi til. Sózderdiń reti ıkemdi jáne kóbinese sıntaksıs emes, kontekstpen anyqtalady. Sonymen qatar, polák tilinde sózderdi qurýda qoldanylatyn daýyssyz, daýysty jáne ekpinniń baı júıesi bar.

Polák tilin eń durys jolmen qalaı úırenýge bolady?

1. Negizderden bastańyz: negizgi sózdik pen aıtylymdy úırenińiz. Jaqsy polák oqýlyǵyn nemese amalı Klestiń "polák negizderi" sıaqty gramatıkaǵa arnalǵan onlaın kýrsty alyńyz.
2. Aıtylymmen tanysyńyz: polák tilinde sóıleıtinderdi tyńdap, daýystap aıtýǵa mashyqtanyńyz.
3. Mýltımedıalyq oqytý quraldaryn qoldanyp kórińiz: polák tilin úırenýge kómektesetin podkasttardy, beınelerdi jáne kompúterlik baǵdarlamalardy paıdalanyńyz.
4. Aǵylshyn tilinen aýdarmadan aýlaq bolyńyz: bul ońaıyraq bolyp kóringenimen, eger siz asosıasıalar qurýǵa jáne sózderdi qurýǵa tyryssańyz, kúsh-jigerińizden kóbirek paıda kóresiz.
5. Únemi jattyǵý jasańyz: kúnine kem degende 30 mınýt polák tilin úırenýdi ádetke aınaldyryńyz.
6. Kóńil kóterý: polák tilimen almasýǵa qosylyńyz, polák fılmderi men teleshoýlaryn kórińiz, polák kitaptary men jýrnaldaryn oqyńyz nemese áleýmettik jelilerde ana tilinde sóıleıtindermen sóılesińiz.
7. Basyńyzdy batyryńyz: eger siz muny isteı alsańyz, polák tilinde sóıleıtin elde ómir súrýge eshteńe jetpeıdi. Neǵurlym kóp batyrsańyz, tildi tezirek meńgeresiz.


baılanystar;

Jasaý
Jańa tizim
Jalpy tizim
Jasaý
Jyljytý Joıý
Kóshirý
Bul tizimdi endi ıesi jańartpaıdy. Tizimdi ózińizge qaraı jyljytýǵa nemese tolyqtyrýlar engizýge bolady
Muny meniń tizimim retinde saqtańyz
Jazylýdan bas tartý
    Jazylý
    Tizimge ótińiz
      Tizim jasańyz
      Saqtaý
      Tizimniń atyn ózgertińiz
      Saqtaý
      Tizimge ótińiz
        Kóshirý tizimi
          Ortaq Resýrstar tizimi
          Jalpy tizim
          Faıldy osy jerge súıreńiz
          JPG, png, gif, doc, docx, pdf, xls, xlsx, ppt, pptx jáne 5 MB deıingi basqa formattaǵy faıldar