Goland Túrik Aýdarma


Goland Túrik Mátindi aýdarý

Goland Túrik Sóılemderdi aýdarý

Goland Túrik Aýdarma - Túrik Goland Aýdarma


0 /

        
Pikirińiz úshin rahmet!
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Skanerge mıkrofondy paıdalanýǵa ruqsat etińiz.


Aýdarma sýreti;
 Túrik Aýdarmalar

UQSAS IZDEÝLER;
Goland Túrik Aýdarma, Goland Túrik Mátindi aýdarý, Goland Túrik Sózdik
Goland Túrik Sóılemderdi aýdarý, Goland Túrik Bul sózdiń aýdarmasy
Aýdarma Goland Til Túrik Til

BASQA IZDEÝLER;
Goland Túrik Daýys Aýdarma Goland Túrik Aýdarma
Akademıalyq Goland k Túrik AýdarmaGoland Túrik Maǵynasy sózderden
Goland Jazý jáne oqý Túrik Goland Túrik Usynys Aýdarma
Durys aýdarma uzaq Goland Mátinder, Túrik Aýdarma Goland

"" aýdarma kórsetildi
Túzetýdi joıyńyz
Mysaldardy kórý úshin mátindi bólekteńiz
Aýdarma qatesi bar ma?
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Siz túsinikteme bere alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Qate oryn aldy
Qate paıda boldy.
Sesıa aıaqtaldy
Betti jańartyńyz. Siz jazǵan mátin men onyń aýdarmasy joǵalmaıdy.
Tizimderdi ashý múmkin bolmady
Çevirce, sholǵysh derekqoryna qosylý múmkin bolmady. Eger qate birneshe ret qaıtalansa, ótinemin Qoldaý qyzmetine habarlańyz. Tizimder ınkognıto rejıminde jumys istemeýi múmkin ekenin eskerińiz.
Tizimderdi belsendirý úshin sholǵyshty qaıta iske qosyńyz
World Top 10


Nıderlandyda 17 mıllıonnan astam adam turady jáne goland tili-bul adamdardyń kópshiligi sóıleıtin resmı til. Nıderlandyda bıznes júrgizgińiz kele me, álde saparyńyzdy jaǵymdy etkińiz kele me, goland tilin túsiný qıyn bolýy múmkin.

Baqytymyzǵa oraı, goland tilinde sóılesý qajettilikterin barynsha paıdalanýǵa kómektesetin ártúrli kásibı aýdarma qyzmetteri bar. Munda siz úshin qaı opsıa jaqsy ekenin sheshýge kómektesetin goland tiline aýdarma qyzmetterine sholý berilgen:

1. Mashınalyq aýdarma:

Google Translate sıaqty mashınalyq aýdarmalar aqylǵa qonymdy dáldikpen jyldam jáne ońaı aýdarýdy qamtamasyz etedi. Alaıda, kez-kelgen mashınalyq aýdarma sıaqty, sizge gramatıkalyq jáne sıntaksıstik qatelikterden nemese túpnusqa mátinniń durys túsindirilmeýinen saq bolý qajet bolýy múmkin.

2. Shtattan tys aýdarmashylar:

Shtattan tys aýdarmashylar joǵary dáldikti qamtamasyz ete alady jáne kóbinese mátinniń az kólemin aýdarýdyń eń únemdi nusqasy bolyp tabylady. Olardyń sapasy sizdiń standarttaryńyzǵa sáıkes keletinine kóz jetkizý úshin kez kelgen áleýetti aýdarmashynyń ótken jumysyn tekserińiz.

3. Kásibı tildik qyzmet kórsetetin kompanıalar:

Eger siz úlken kólemdegi mátindi tez jáne durys aýdarǵyńyz kelse, kásibı tildik kompanıany tartý aqyldy sheshim bolýy múmkin. Bul kompanıalar tájirıbeli aýdarmashylardy jaldaıdy jáne barlyq jumystyń dál jáne ýaqytynda oryndalýyn qamtamasyz etý úshin sapany baqylaýdyń qatań prosedýralaryn qoldanady.

Qandaı aýdarma qyzmetin tańdaǵanyńyzǵa qaramastan, múmkindiginshe goland tilinde sóıleıtindi qoldanyńyz. Ana tilinde sóıleıtinder tildiń aımaqtyq varıasıalaryna jaqsy beıimdelgen jáne olar mádenıettiń núanstaryn jaqsy túsinedi.

Goland tiline aýdarma qyzmetteri Nıderlandy usynatyn barlyq múmkindikterdi paıdalanýǵa kómektesedi. Sizge iskerı qujattardy, veb-saıttyń mazmunyn nemese kez-kelgen nárseni aýdarý qajet pe, kásibı tildik qyzmet provaıderin paıdalaný Sizge eń jaqsy sapaly aýdarmalardy alýǵa kepildik beredi.
Goland tilinde qaı elder sóıleıdi?

Goland tili negizinen Nıderlandyda, Belgıada jáne Sýrınamda sóıleıdi. Ol sondaı-aq Fransıa men Germanıanyń bólikterinde, sondaı-aq Arýba, Kúrasao, Sınt Marten, Saba, Sent-Estatıýs jáne Golandıalyq Antıl sıaqty Karıb teńizi men Tynyq muhıtynyń ártúrli Aral elderinde sóıleıdi. Goland tilinde sóıleıtin adamdardyń shaǵyn toptaryn búkil álemde, sonyń ishinde Kanadada, AQSH-ta, Avstralıada, Jańa Zelandıada, Indonezıada, Ońtústik Afrıkada jáne t.b. tabýǵa bolady.

Goland tiliniń tarıhy qandaı?

Goland tili-ejelgi frank tarıhı aımaǵynda paıda bolǵan batys german tili Frızıa. Ol tómengi nemis jáne aǵylshyn tilderimen tyǵyz baılanysty jáne shamamen 12 ǵasyrdan bastap Nıderlandyda qoldanylady. Goland tiliniń standarttalǵan jazbasha túri 16 ǵasyrda jasalyp, búkil elge tez taraldy. 17 ǵasyrǵa qaraı ol Nıderlandy, Belgıadaǵy Flandrıa jáne Ońtústik Amerıkadaǵy Sýrınam kiretin goland tildik aımaǵynyń basym tiline aınaldy. 17-18 ǵasyrlardaǵy golandıalyq otarlaý kezinde bul til álemniń basqa bólikterine, sonyń ishinde Indonezıaǵa, Ońtústik Afrıkaǵa jáne Karıb teńizine taraldy. 19 ǵasyrda goland tili Shyǵys Úndistan men Ońtústik Afrıka porttarynda baılanys tili retinde de qyzmet etti. Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıin aǵylshyn tilinde sóıleıtin elderden ımıgrasıa Nıderlandyda aǵylshyn tilin qoldanýdy keńeıtti, bul goland tilinde sóıleıtinderdiń azaıýyna ákeldi. Alaıda, bul til, ásirese Nıderlandy men Belgıada keń taralǵan jáne Eýropalyq Odaqtyń resmı tili bolyp tabylady.

Goland tilin úırenýge eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Dezıderıýs Erazm (1466-1536): ol goland tiliniń gýmanısik nusqasyn nasıhattady jáne goland ádebıetiniń altyn ǵasyrynyń bastalýyna kómektesken.
2. Djost van den Vondel (1587-1679): ol birneshe janrda jazǵan jemisti dramatýrg boldy jáne Golandıa ádebıetindegi eń mańyzdy tulǵalardyń biri bolyp sanalady.
3. Saımon Stevın (1548-1620): ol matematıka jáne ınjenerıa salasynda kóp jazdy, sonymen qatar goland tilin tanymal etý jáne onyń qoldanylýyn keńeıtý boıynsha jańashyl jumysymen tanymal boldy.
4. Djeıkob Kots (1577-1660): ol aqyn, mýzykant jáne memleket qaıratkeri boldy jáne onyń gramatıkasy men sıntaksısin standarttaý arqyly goland tilin damytýǵa kómektesti.
5. Ian de Vıtt (1625-1672): ol Nıderlandyda mańyzdy saıası qaıratker boldy jáne golandıalyq saıası tildiń damýyna úles qosty.

Goland tiliniń qurylymy qalaı jumys isteıdi?

Goland tiliniń qurylymy germandyq jáne romandyq lıngvısıkalyq áserlerdiń úılesimi bolyp tabylady. Bul úsh gramatıkalyq jynysy, úsh sany jáne tórt jaǵdaıy bar fleksıalyq til. Onyń jazbasha nysany nemis nemese aǵylshyn tilderindegideı jalpy erejelerge sáıkes keledi, taqyryptan, predıkattan jáne obektiden turatyn sóılemder bar. Degenmen, aýyzeki tilde goland tili maǵynany jetkizý úshin sóz tártibi men kontekstke súıene otyryp, qysqasha bolady.

Goland tilin eń durys jolmen qalaı úırenýge bolady?

1. Negizderdi úırenýden bastańyz. Goland alfavıtin, aıtylýyn zerttep, jalpy sózder men sóz tirkesterimen tanysyńyz.
2. Goland mýzykasyn tyńdańyz, golandıalyq fılmder men teleshoýlardy kórińiz, tildi bilý úshin golandıalyq kitaptar men gazetterdi oqyńyz.
3. Goland tilin úırený kýrsynan ótińiz. Sabaqqa qatysý sizge irgetas qalaýǵa jáne goland tilin aıtýǵa jáne túsinýge degen senimdilikti arttyrýǵa kómektesedi.
4. Duolingo jáne Rosetta Stone sıaqty onlaın Oqytý quraldary men qoldanbalaryn paıdalanyńyz.
5. Ana tilimen sóılesýge mashyqtanyńyz jáne olardan siz jibergen qatelerdi túzetýin surańyz. Bul durys sóıleýdi jáne tildi túsinýdi úırenýdiń eń jaqsy tásili.
6. Osy tildi qoldanýǵa mindetteme alyńyz. Kún saıyn goland tilinde oqý jáne sóıleý jattyǵýlaryna ýaqyt bólińiz.
7. Kóńil kóterińiz! Jańa tildi úırený qyzyqty jáne jaǵymdy bolýy kerek. Ár túrli ádisterdi qoldanyp kórińiz jáne sizge ne jaqsy jumys isteıtinin tabyńyz.

Túrik tili-myńdaǵan jyldarǵa sozylǵan jáne búkil álem boıynsha mıllıondaǵan adamdar qoldanatyn Ortalyq Azıada tamyry bar ejelgi, tiri til. Túrik tiliniń shet tili retinde salystyrmaly túrde sırek kezdesetinine qaramastan, ásirese batys Eýropada jazbasha aýdarma qyzmetterine degen qyzyǵýshylyq pen suranys artty, óıtkeni el barǵan saıyn jahandanyp, ózara baılanysty bola bastady.

Uzaq jáne kúrdeli tarıhynyń arqasynda Túrik tili álemdegi eń mánerli tilderdiń biri bolyp tabylady, onyń erekshe gramatıkasy men leksıkasynda mádenıet pen sıntaksıstiń núanstary beınelengen. Osy sebepti aýdarmashy qyzmetterin sóıleýdiń dáldigi men erkin sóıleýin qamtamasyz etý úshin tildi jaqsy biletin ana tilinde sóıleıtin mamandar usynýy kerek.

Túrik tilinen nemese túrik tilinen aýdarǵanda tildiń jargon men ıdıomaǵa toly ekenin eskerý mańyzdy. Sonymen qatar, standartty jazbasha nusqadan basqa kóptegen dıalektiler bar, sondyqtan maqsatty aýdıtorıanyń jergilikti aıtylýy men sózdik qoryna erekshe nazar aýdarý qajet.

Túrik tiline aýdarýdyń taǵy bir problemasy-bul tildegi jurnaqtardyń óte egjeı-tegjeıli júıesi. Ár áripti gramatıkalyq erejege sáıkes ózgertýge bolady; osy erejelerdi taný jáne durys qoldaný úshin tájirıbeli aýdarmashy qajet.

Jalpy, túrik tili-kúrdeli jáne ádemi til, baı aýyzsha dástúri bar, ony dál aýdarý úshin Sheber qol qajet. Bilikti aýdarmashy sizdiń qujattaryńyz túrik tilinde nemese onsyz berilgende bastapqy maǵynasyn saqtaıtynyna kóz jetkizýge kómektesedi.
Túrik tilinde qaı elder sóıleıdi?

Túrik tili negizinen Túrkıada, sondaı-aq Kıpr, Irak, Bolgarıa, Gresıa jáne Germanıanyń bólikterinde sóıleıdi.

Túrik tiliniń tarıhy qandaı?

Túrki tili dep atalatyn túrik tili-Altaı tilder otbasynyń bir tarmaǵy. Ol bizdiń zamanymyzdyń birinshi myńjyldyǵynyń alǵashqy ǵasyrlarynda qazirgi Túrkıa aýmaǵyndaǵy kóshpeli taıpalardyń tilinen shyqqan dep esepteledi. Til ýaqyt óte kele damydy jáne oǵan arab, parsy jáne grek sıaqty Taıaý Shyǵys jáne Ortalyq Azıa tilderi qatty áser etti.
Túrik tiliniń eń alǵashqy jazbasha túri shamamen 13 ǵasyrǵa jatady jáne osy kezeńde Anadolynyń kóp bóligin jaýlap alǵan Seljuq túrikterine jatady. Olar qoldanǵan til "eski Anadoly-túrik" dep ataldy jáne kóptegen parsy jáne arab qaryzdary boldy.
Osmanly kezeńinde (14-19 ǵasyrlar) Stambýl dıalektisine negizdelgen standarttalǵan til paıda boldy, ol qoǵamnyń barlyq deńgeılerinde jáne ımperıa aımaqtarynda qoldanyla bastady. Bul arab, parsy jáne grek sıaqty basqa tilderden kóptegen sózderdi alǵan Osmanly-túrik tili retinde belgili boldy. Ol negizinen arab qaraǵashymen jazylǵan.
1928 jyly qazirgi Túrik Respýblıkasynyń negizin qalaýshy Atatúrik túrik tiline jańa alfavıt engizip, arab jazýyn ózgertilgen latyn alfavıtimen almastyrdy. Bul túrik tilinde tóńkeris jasap, ony úırený men qoldanýdy jeńildetti. Búginde túrik tilinde búkil álem boıynsha 65 mıllıonnan astam adam sóıleıdi, bul ony Eýropadaǵy eń kóp sóıleıtin tilderdiń birine aınaldyrady.

Túrik tilin úırenýge eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Mustafa Kemal Atatúrik: Túrkıa Respýblıkasynyń negizin qalaýshy jáne Tuńǵysh Prezıdenti kóbinese túrik tilinde túbegeıli reformalar júrgizdi, sonyń ishinde álipbıdi jeńildetý, sheteldik sózderdi túrik balamalaryna aýystyrý jáne tildi oqytý men qoldanýǵa belsendi yqpal etý.
2. Ahmet Djevdet: Osmanly ǵalymy Ahmet Djevdet kóptegen arab jáne parsy sózdikterin qamtıtyn jáne túrik sózderi men sóz tirkesterine standartty maǵynalar berilgen alǵashqy zamanaýı túrik sózdigin jazdy.
3. Halıt Zıa Ýshaklygıl: 20 ǵasyrdyń basyndaǵy áıgili roman Jazýshy Ýshaklygıl 16 ǵasyrdaǵy Osmanly aqyny Nazım Hıkmettiń poetıkalyq stıline degen qyzyǵýshylyqty jandandyrdy, sonymen qatar sóz oınaý jáne rıtorıkalyq suraqtar sıaqty ádebı quraldardy qoldanýdy keńinen nasıhattady.
4. Rejep Taıyp Erdoǵan: Túrkıanyń qazirgi prezıdenti Erdoǵan óziniń sóılegen sózderi men túrik tilin qoǵamdyq ómirde qoldanýdy qoldaý arqyly ulttyq biregeılik sezimin nasıhattaýda mańyzdy ról atqardy.
5. Bedrı Rahmı Eıýboglý: 1940 jyldardan bastap qazirgi túrik poezıasynyń jetekshi qaıratkerleriniń biri, Eıýboglý batys ádebıeti men dástúriniń elementterin túrik ádebıetine engizýge, sondaı-aq kúndelikti túrik leksıkasyn qoldanýdy nasıhattaýǵa yqpal etti.

Túrik tiliniń qurylymy qalaı?

Túrik tili-aglútınatıvti til, ıaǵnı ol sózderge kóbirek aqparat pen núanstar berý úshin affıksterdi (sózderdiń aıaqtalýy) qoldanady. Onda sýbekt-obekt-etistik sózderiniń reti de bar. Túrik tili de daýysty dybystardyń salystyrmaly túrde kóp bolýymen jáne daýysty dybystardyń uzyndyǵymen erekshelenedi. Onda birneshe daýyssyz toptar, sondaı-aq býyndardaǵy ekpinniń eki túrli túri bar.

TÚRIK TILIN eń durys jolmen qalaı úırenýge bolady?

1. Alfavıt jáne negizgi gramatıka sıaqty tildiń negizderin úırenýden bastańyz. 2. Bilimińizdi arttyrý úshin Túrik tili kýrstary, podkasttar jáne beıneler sıaqty tegin onlaın resýrstardy paıdalanyńyz. 3. Aptasyna keminde bir ret til úırenýge mindetteme alý arqyly ózińizge turaqty sabaq kestesin jasańyz. 4. Túrik tilinde sóıleýshilermen nemese til almasý baǵdarlamalary arqyly sóılesýge mashyqtanyńyz. 5. Kilt sózder men sóz tirkesterin este saqtaýǵa kómektesetin kartalar men basqa este saqtaý quraldaryn paıdalanyńyz. 6. Mádenıet týraly kóbirek bilý jáne tyńdaý daǵdylaryn jaqsartý úshin Túrik mýzykasyn tyńdańyz jáne túrik fılmderin kórińiz. 7. Ózińizge úırengenderińizdi qorytýǵa jáne jattyǵýǵa ýaqyt berý úshin únemi úzilis jasańyz. 8. Qatelikter jasaýdan qoryqpańyz; qatelikter oqý prosesiniń bóligi bolyp tabylady. 9. Ózińizdi synap kórińiz, jańa nárseni kórińiz jáne shekarańyzdy ıterińiz. 10. Oqý kezinde kóńil kóterińiz!


baılanystar;

Jasaý
Jańa tizim
Jalpy tizim
Jasaý
Jyljytý Joıý
Kóshirý
Bul tizimdi endi ıesi jańartpaıdy. Tizimdi ózińizge qaraı jyljytýǵa nemese tolyqtyrýlar engizýge bolady
Muny meniń tizimim retinde saqtańyz
Jazylýdan bas tartý
    Jazylý
    Tizimge ótińiz
      Tizim jasańyz
      Saqtaý
      Tizimniń atyn ózgertińiz
      Saqtaý
      Tizimge ótińiz
        Kóshirý tizimi
          Ortaq Resýrstar tizimi
          Jalpy tizim
          Faıldy osy jerge súıreńiz
          JPG, png, gif, doc, docx, pdf, xls, xlsx, ppt, pptx jáne 5 MB deıingi basqa formattaǵy faıldar