Rýmyn Shotlandtyq geldik Aýdarma


Rýmyn Shotlandtyq geldik Mátindi aýdarý

Rýmyn Shotlandtyq geldik Sóılemderdi aýdarý

Rýmyn Shotlandtyq geldik Aýdarma - Shotlandtyq geldik Rýmyn Aýdarma


0 /

        
Pikirińiz úshin rahmet!
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Skanerge mıkrofondy paıdalanýǵa ruqsat etińiz.


Aýdarma sýreti;
 Shotlandtyq geldik Aýdarmalar

UQSAS IZDEÝLER;
Rýmyn Shotlandtyq geldik Aýdarma, Rýmyn Shotlandtyq geldik Mátindi aýdarý, Rýmyn Shotlandtyq geldik Sózdik
Rýmyn Shotlandtyq geldik Sóılemderdi aýdarý, Rýmyn Shotlandtyq geldik Bul sózdiń aýdarmasy
Aýdarma Rýmyn Til Shotlandtyq geldik Til

BASQA IZDEÝLER;
Rýmyn Shotlandtyq geldik Daýys Aýdarma Rýmyn Shotlandtyq geldik Aýdarma
Akademıalyq Rýmyn k Shotlandtyq geldik AýdarmaRýmyn Shotlandtyq geldik Maǵynasy sózderden
Rýmyn Jazý jáne oqý Shotlandtyq geldik Rýmyn Shotlandtyq geldik Usynys Aýdarma
Durys aýdarma uzaq Rýmyn Mátinder, Shotlandtyq geldik Aýdarma Rýmyn

"" aýdarma kórsetildi
Túzetýdi joıyńyz
Mysaldardy kórý úshin mátindi bólekteńiz
Aýdarma qatesi bar ma?
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Siz túsinikteme bere alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Qate oryn aldy
Qate paıda boldy.
Sesıa aıaqtaldy
Betti jańartyńyz. Siz jazǵan mátin men onyń aýdarmasy joǵalmaıdy.
Tizimderdi ashý múmkin bolmady
Çevirce, sholǵysh derekqoryna qosylý múmkin bolmady. Eger qate birneshe ret qaıtalansa, ótinemin Qoldaý qyzmetine habarlańyz. Tizimder ınkognıto rejıminde jumys istemeýi múmkin ekenin eskerińiz.
Tizimderdi belsendirý úshin sholǵyshty qaıta iske qosyńyz
World Top 10


Rýmynıa-Shyǵys Eýropada ornalasqan, óziniń erekshe tili bar ádemi el. Rýmynıanyń resmı tili-rýmyn tili jáne ol ıtalán, fransýz, ıspan jáne portýgal tilderimen tyǵyz baılanysty roman tili. Bul baı mádenı dástúr men ártúrli tildik muranyń paıda bolýyna ákeldi.

Rýmyn tilimen tanys emes adamdar úshin aýdarma qıyn bolýy múmkin. Dál aýdarmany jasaý úshin Rýmynıanyń tili men mádenıeti týraly bilim qajet. Rýmyn tilinen basqa tilge aýdarý kóptegen sózderdiń kúrdeliligine jáne elde keń taralǵan aımaqtyq dıalektilerdiń kóptigine baılanysty óte kúrdeli bolýy múmkin.

Jazbasha aýdarma qyzmetterine keletin bolsaq, jaqsy nátıjege qol jetkizý úshin kásibı aýdarma kompanıalaryn tartý kerek. Tájirıbeli aýdarmashylar aýdarmany onyń maǵynasyn dál kórsetpes buryn bastapqy mátinniń konteksti men núanstaryn durys túsinýge qajetti ýaqytty jumsaıdy. Sonymen qatar, bul mamandar dál aýdarmany qamtamasyz etý úshin rýmyn tiliniń gramatıkasy men dybystaryn túsinedi.

Qujattardy aýdarý kezinde qujattyń qaı aýdıtorıaǵa arnalǵanyn eskerý mańyzdy. Mysaly, iskerı aýdıtorıaǵa arnalǵan qujatty aýdarý keń aýdıtorıaǵa arnalǵan qujatqa qaraǵanda resmı tildi qoldanýdy talap etedi.

Aýdarmashyny durys tańdaýdan basqa, rýmyn tiliniń erejelerin saqtaý da mańyzdy. Bul konvensıalar sózderdiń tıisti tártibin, tynys belgilerin, sóılem qurylymyn jáne bas áripterdi, sondaı-aq ekpinder men dıakrıtıkterdiń durys qoldanylýyn talap etedi.

Sońynda, rýmyn tiline aýdarma kez kelgen mádenıetke tán termınder men sóz tirkesteriniń aýdarmasynyń durystyǵyn tekserýdi qamtıdy. Tabysty aýdarmany qurý úshin jergilikti ádet-ǵuryptardy bilý jáne Rýmynıa mádenıetin túsiný qajet.

Osy elementterdiń barlyǵyn eskere otyryp, qujattardy rýmyn tilinen basqa tilge dál aýdarýdy qajet etetin kásiporyndar men jeke tulǵalar olardyń aýdarmalary maǵynaly jáne dál bolatynyna senimdi bola alady.
Rýmyn tilinde qaı elder sóıleıdi?

Rýmyn tili negizinen Rýmynıa Men Moldova Respýblıkasynda, sondaı-aq Albanıa, Bolgarıa, Vengrıa, Serbıa jáne Ýkraınanyń bólikterinde sóıleıdi. Ol sonymen qatar birneshe elder men aımaqtarda, sonyń ishinde Voevodına avtonomıalyq provınsıasynda (Serbıa), tanylmaǵan Prıdnestrove Respýblıkasynda (Moldova) jáne Gagaýzıa avtonomdy taýly aımaǵynda (Moldova) resmı til bolyp tabylady.

Rýmyn tiliniń tarıhy qandaı?

Rýmyn tiliniń tarıhy Rım ımperıasynyń zamanynan bastalady, Qazirgi Rýmynıa terıtorıasy Rımniń Dakıa provınsıasynyń bóligi bolǵan. Latyn tili Rım ımperıasynyń resmı tili bolǵandyqtan, ol osy aımaqta keńinen qoldanylyp, ýaqyt óte kele rýmyn tiline aınaldy. Keıingi ǵasyrlarda bul tilge slaván tilderi men keıbir grek tilderi, sondaı-aq basqa roman tilderi qatty áser etti. Latyn jáne slaván tilderiniń ǵasyrlar boıy kúshti yqpalynan keıin rýmyn tili ýaqyt óte kele óziniń erekshe erekshelikterine ıe boldy. Búgingi tańda rýmyn tili ıspan, fransýz, ıtalán jáne portýgal tilderimen birge Bes resmı roman tilderiniń biri bolyp tabylady.

Rýmyn tilin úırenýge eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Emıl Garleaný-qazirgi dáýirdegi eń kórnekti rýmyn jazýshylarynyń biri. 2. Konstantın Dobrojaný-Gereıa-rýmyn sosıalısi, lıngvıs jáne ádebıet synshysy. 3. Ion Lýka Karadjale-Rýmynıanyń iri dramatýrgi jáne qysqa áńgimelerdiń avtory. 4. Mıhaı Emıneský-eń yqpaldy jáne tanymal rýmyn aqyny bolyp sanalady. 5. Ioan Slavıch-jemisti rýmyn jazýshysy, qysqa áńgimeler avtory jáne jýrnalıs.

Rýmyn tiliniń qurylymy qalaı?

Rýmyn tiliniń qurylymy basqa roman tilderine uqsas, ıkemdi jáne jıi kúrdeli sıntaksısi bar. Ol qoldanylatyn sóılemniń nemese sóz tirkesiniń túrine baılanysty keıbir varıasıalary bar sýbekt-etistik-obekt sózderiniń retin paıdalanady. Ol sondaı-aq etistikterdiń konúgasıasyn, zat esimderdiń septigin jáne Roman tilderine ortaq basqa da erekshelikterdi qamtıdy.

Rýmyn tilin eń durys jolmen qalaı úırenýge bolady?

1. Negizderden bastańyz. Rýmyn tiliniń alfavıtimen jáne aıtylýymen tanysyńyz. Osy tilde negizgi áńgime júrgizý úshin negizgi aýyzeki sózder men sóz tirkesterin úırenińiz.
2. Rýmyn tiline enińiz. Rýmyn mýzykasyn tyńdańyz, rýmyn fılmderi men teleshoýlaryn kórińiz jáne rýmyn gazetterin oqyńyz. Bul sizge tildi tezirek úırenýge kómektesedi.
3. Rýmyn tilindegi sabaqtarǵa qatysyńyz. Sabaqqa qatysý-kez-kelgen tildi úırenýdiń tamasha tásili, óıtkeni olar ózdiginen oqı almaıtyn qurylym men basshylyqty qamtamasyz etedi.
4. Kún saıyn rýmyn tilinde sóıleýge mashyqtanyńyz. Ana tilinde sóıleıtindermen sóılesińiz, kitaptardy daýystap oqyńyz jáne ózińizben sóılesýge mashyqtanyńyz.
5. Internettegi resýrstardy paıdalanyńyz. Rýmyn tilin úırenýge arnalǵan kóptegen keremet veb-saıttar men qosymshalar bar. Olardy sózdik qoryńyzdy arttyrý, gramatıkany jattyqtyrý jáne aıtylý boıynsha jumys isteý úshin paıdalanyńyz.

Shotlandıaǵa saıahattaý nemese jergilikti shotlandtarmen sóılesý kezinde eldiń dástúrli tilin túsiný jáne onymen sóılesý úlken artyqshylyq bolýy múmkin. Shotlandtyq gel-bul júzdegen jyldar buryn paıda bolǵannan beri jergilikti turǵyndar sóıleıtin til. Bul Shotlandıanyń tarıhyn, mádenıeti men ádet-ǵurpyn túsinýdiń mańyzdy bóligi. Osylaısha, shotland-gel aýdarmasymen tildiń negizderin úırený osy tańǵajaıyp el týraly baǵa jetpes túsinik bere alady.

Shotland gel tili degenimiz ne?

Shotlandtyq gel nemese gaıdlıg-kelt otbasynyń ejelgi tili. Ol ırlandıalyq geldik jáne Manks geldik tilderimen tyǵyz baılanysty jáne 4 ǵasyrdan beri qoldanylyp keledi dep esepteledi. Ol búkil elde 11 ǵasyrǵa deıin aıtyldy, biraq keıinnen jekelegen aýdandarda saqtaldy. Qazirgi ýaqytta shotlandtyq gel endi Shotlandıanyń negizgi tili emes, biraq áli kúnge deıin elde 60 000-ǵa jýyq adam sóıleıdi.

Shotlandtyq gel tiline aýdarýdyń mańyzdylyǵy nede?

Shotlandtyq gel tilin úırený kóptegen sebepterge baılanysty mańyzdy. Bul Shotlandıanyń mádenıeti men tarıhy týraly túsinik beredi, sonymen qatar kelýshilerge jergilikti turǵyndarmen maǵynaly baılanys ornatýǵa múmkindik beredi. Tildi bilý saıahatshylarǵa jergilikti maqal-mátelder men ádet-ǵuryptardy jaqsyraq baǵalaýǵa jáne qyzyqty áńgimelerge qatysýǵa múmkindik beredi. Sonymen qatar, tildi bilý jer ataýlarynyń, rýlyq ataýlardyń jáne mańyzdy tarıhı oqıǵalardyń mádenı mańyzdylyǵy týraly túsinik bere alady.

Shotland tilinen gel tiline aýdarmany qalaı úırenesiz?

Baqytymyzǵa oraı, shotland geliniń negizderin úırenýdiń kóptegen joldary bar. Oqytýdyń eń keń taralǵan jáne tıimdi ádisteriniń biri-shotlandtyq geldik kýrstan ótý. Ádette ýnıversıtetterde ótkiziletin bul kýrstar shotlandtyq gel tiliniń barlyq negizgi komponentterin qamtıdy - aıtylý men gramatıkadan bastap negizgi aýyzeki sóz tirkesterine deıin. Osy aýdıtorıalyq kýrstardan basqa, shotlandtyq geldik kýrstardyń kóptegen onlaın kýrstary bar. Bul úıden shyqpaı-aq til úırenýdiń tamasha tásili.

Qorytyndylaı kele, shotlandtyq gel tilin úırený Shotlandıanyń tarıhy men mádenıeti týraly tańǵajaıyp túsinik beredi. Til týraly negizgi bilim túsiný men baǵalaýdyń jańa álemine jol ashýy múmkin. Qol jetimdi kýrstar men resýrstardyń keń spektrimen til úırený qyzyqty ári paıdaly bolýy múmkin. Sondyqtan, eger siz Shotlandıa jerimen jáne halqymen jaqynyraq tanysqyńyz kelse, shotlandtyq gel tiline aýdarý - bastaý úshin tamasha oryn.
Shotland gel tilinde qaı elder sóıleıdi?

Shotlandtyq gel negizinen Shotlandıada, ásirese taýly jerlerde jáne araldarda sóıleıdi. Ol sondaı-aq Kanadadaǵy jańa Shotlandıada sóıleıdi, onda ol provınsıadaǵy jalǵyz resmı tanylǵan azshylyq tili bolyp tabylady.

Shotland geliniń tarıhy qandaı?

Shotlandtyq gel tili Shotlandıada kem degende 5 ǵasyrdan beri keń taralǵan jáne ejelgi keltterdiń tilinen shyqqan dep esepteledi. Ol Irlandıada, Ýelste jáne Brıttanıde (Fransıada) sóıleıtin tildermen baılanysty. Orta ǵasyrlarda bul búkil elde keńinen aıtyldy, biraq ony qoldaný 18 ǵasyrdyń basynda Shotlandıa Koróldigi Anglıamen biriktirilgennen keıin azaıa bastady. 19 ǵasyrdyń ortasyna qaraı bul til negizinen taýly jerlerde jáne Shotlandıa araldarynda keń taralǵan.
19-20 ǵasyrlarda shotlandtyq gel tili negizinen ǵalymdar men belsendilerdiń kúsh-jigeriniń arqasynda qaıta jandandy. Qazirgi ýaqytta Shotlandıada 60 000-nan astam gall tilinde sóıleıtinder bar jáne bul til mektepterde oqytylady. Ol sondaı-aq Eýropalyq Odaqtyń resmı tili bolyp tabylady jáne Shotlandıada aǵylshyn tilimen qatar resmı mártebege ıe.

Shotlandtyq gel tiliniń damýyna eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Donald Makdonald (1767-1840): "geldik ádebıettiń ákesi" degen atpen belgili Donald Makdonald 19 ǵasyrda Shotlandıada geldik ádebıettiń qaıta órleýin bastaǵan jazýshy, aqyn, aýdarmashy jáne redaktor boldy.
2. Aleksandr Makdonald (1814-1865): Aleksandr Makdonald Shotlandıanyń eń uly kelt óleńderin, sonyń ishinde "An Cnocan Bàn" jáne "Cumha nam Beann"óleńderin jazǵan kórnekti geldik tarıhshy jáne aqyn boldy. Ol sondaı-aq alǵashqy shotland-gel sózdigin jasaýǵa kómektesti.
3. Kalým Maklın (1902-1960): áıgili Gael aqyny, Kalým Maklın sonymen qatar 20 ǵasyrda Shotlandıada tildi jandandyrýǵa kómektesetin Gael tilin oqytýǵa arnalǵan oqýlyqtar serıasyn jazdy (ırlandıalyq Gael).
4. Djordj Kempbell (1845-1914): Kempbell óziniń mansabyn geldik mádenıet pen tildi saqtaýǵa arnaǵan kórnekti ǵalym boldy. Onyń "Batys taýly aımaqtaǵy tanymal ertegiler" kitaby kelt ádebıetiniń eń úlken shyǵarmalarynyń biri bolyp sanalady.
5. Djon Makınnes (1913-1989): Makınnes aýyzsha dástúrlerdiń, ásirese shotlandtyq geldik fólklor men mýzykanyń mańyzdy jınaýshysy jáne zertteýshisi boldy. 1962 jyly ol shotland mádenı murasynyń negizi bolǵan geldik án dástúrine úlken sholý jasady.

Shotlandtyq geldik qurylym qalaı jumys isteıdi?

Shotlandtyq gel-kelt otbasyna jatatyn jáne eki dıalektke bólinetin úndi-eýropalyq til: negizinen Irlandıada sóıleıtin ırlandıalyq gel jáne negizinen Shotlandıada sóıleıtin shotlandtyq gel. Til-ádettegi kelt gramatıkasy men sıntaksısi bar dástúrli qurylym. Onyń aýyzsha júıesi jekeshe, qos jáne kópshe formalardyń kúrdeli tirkesimine negizdelgen. Zat esimderdiń jekeshe jáne kópshe túrleri bar jáne jynysyna qaraı eńkeıedi. Syn esimder men esimdikter jynysy, sany jáne jaǵdaıy boıynsha zat esimderge sáıkes keledi. Etistikterde alty shaq, úsh kóńil-kúı jáne sheksiz formalar bar.

Shotlandtyq gel tilin qalaı durys úırenýge bolady?

1. Aıtylymnan bastańyz: gel tilin úırenýdi bastamas buryn, durys aıtylýymen tanysqanyńyzǵa kóz jetkizińiz. Bul sizge keıingi sabaqtardy úırenýge kómektesedi jáne sóıleý men túsinýdi áldeqaıda tegis etedi.
2. Negizgi sózdik qoryn úırenińiz: aıtylymdy meńgergennen keıin, múmkindiginshe negizgi sózdik qoryn úırenýge tyrysyńyz. Bul sizge keıingi sabaqtardyń negizin qalaıdy jáne gel tilin túsinýdi jáne onymen sóılesýdi jeńildetedi.
3. Kitaptarǵa nemese aýdıo sabaqtarǵa ınvestısıa salyńyz: keıbir kitaptarǵa nemese aýdıo sabaqtarǵa ınvestısıa salý mańyzdy. Bul sizge tildi durys úırenýge kómektesedi jáne aqparattyń saqtalýyn qamtamasyz etedi.
4. Áńgimelesýshini tabyńyz: múmkin bolsa, shotland-gel tilinde sóıleıtin adamdy taýyp, birneshe áńgimelesýdi uıymdastyryńyz. Bul sizge tildi úırenýge jáne qatelikter jiberýden qorqýdy jeńýge kómektesedi.
5. Geldik radıony tyńdańyz: geldik radıony tyńdaý - bul til týraly kóbirek bilýdiń jáne onyń áńgimede qalaı estiletini týraly túsinik alýdyń tamasha tásili.
6. Geldik teleshoýlardy qarańyz: geldik teleshoýlar men fılmderdi izdeý sonymen qatar bul tildiń ártúrli kontekstterde qalaı qoldanylatynyn túsinýge kómektesedi.
7. Geldik gazetter men jýrnaldardy oqyńyz: gel tilinde jazylǵan gazetter men jýrnaldardy oqý-bul til men mádenıet týraly kóbirek bilýdiń tamasha tásili.
8. Tehnologıany qoldanyńyz: siz gel tilin úırený kezinde tehnologıany óz paıdańyzǵa paıdalana alasyz. Tildi úırenýge kómektesetin kóptegen veb-saıttar men qosymshalar bar.


baılanystar;

Jasaý
Jańa tizim
Jalpy tizim
Jasaý
Jyljytý Joıý
Kóshirý
Bul tizimdi endi ıesi jańartpaıdy. Tizimdi ózińizge qaraı jyljytýǵa nemese tolyqtyrýlar engizýge bolady
Muny meniń tizimim retinde saqtańyz
Jazylýdan bas tartý
    Jazylý
    Tizimge ótińiz
      Tizim jasańyz
      Saqtaý
      Tizimniń atyn ózgertińiz
      Saqtaý
      Tizimge ótińiz
        Kóshirý tizimi
          Ortaq Resýrstar tizimi
          Jalpy tizim
          Faıldy osy jerge súıreńiz
          JPG, png, gif, doc, docx, pdf, xls, xlsx, ppt, pptx jáne 5 MB deıingi basqa formattaǵy faıldar