Tatar Ýrdý Aýdarma


Tatar Ýrdý Mátindi aýdarý

Tatar Ýrdý Sóılemderdi aýdarý

Tatar Ýrdý Aýdarma - Ýrdý Tatar Aýdarma


0 /

        
Pikirińiz úshin rahmet!
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Skanerge mıkrofondy paıdalanýǵa ruqsat etińiz.


Aýdarma sýreti;
 Ýrdý Aýdarmalar

UQSAS IZDEÝLER;
Tatar Ýrdý Aýdarma, Tatar Ýrdý Mátindi aýdarý, Tatar Ýrdý Sózdik
Tatar Ýrdý Sóılemderdi aýdarý, Tatar Ýrdý Bul sózdiń aýdarmasy
Aýdarma Tatar Til Ýrdý Til

BASQA IZDEÝLER;
Tatar Ýrdý Daýys Aýdarma Tatar Ýrdý Aýdarma
Akademıalyq Tatar k Ýrdý AýdarmaTatar Ýrdý Maǵynasy sózderden
Tatar Jazý jáne oqý Ýrdý Tatar Ýrdý Usynys Aýdarma
Durys aýdarma uzaq Tatar Mátinder, Ýrdý Aýdarma Tatar

"" aýdarma kórsetildi
Túzetýdi joıyńyz
Mysaldardy kórý úshin mátindi bólekteńiz
Aýdarma qatesi bar ma?
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Siz túsinikteme bere alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Qate oryn aldy
Qate paıda boldy.
Sesıa aıaqtaldy
Betti jańartyńyz. Siz jazǵan mátin men onyń aýdarmasy joǵalmaıdy.
Tizimderdi ashý múmkin bolmady
Çevirce, sholǵysh derekqoryna qosylý múmkin bolmady. Eger qate birneshe ret qaıtalansa, ótinemin Qoldaý qyzmetine habarlańyz. Tizimder ınkognıto rejıminde jumys istemeýi múmkin ekenin eskerińiz.
Tizimderdi belsendirý úshin sholǵyshty qaıta iske qosyńyz
World Top 10


Tatar tili-negizinen Reseı Federasıasynyń quramyna kiretin Tatarstan Respýblıkasynda sóıleıtin til. Bul túrik, ózbek jáne qazaq sıaqty basqa túrki tilderine qatysty túrki tili. Ol Ázerbaıjan, Ýkraına jáne Qazaqstannyń keıbir bólikterinde de aıtylady. Tatar tili Tatarstannyń resmı tili bolyp tabylady jáne bilim berý jáne memlekettik basqarý salasynda qoldanylady.

Reseı ımperıasynyń keńeıýimen tatar tili Tatarstan quramyna kiretin aýdandardaǵy mektepterde oqýǵa mindetti boldy. Bul onyń kúndelikti ómirde qoldanylýynyń tómendeýine ákeldi, biraq 1990 jyldary til qaıta jandandy, óıtkeni ony qoldanýdy yntalandyrý úshin kúsh salyndy.

Aýdarma týraly aıtatyn bolsaq, qujattardy tatar tiline aýdarǵysy keletinder úshin birneshe nusqa bar. Tatar tiline aýdarma jasaýdyń eń keń taraǵan tásili-tatar tilinen kásibı aýdarmashyny jaldaý. Munyń artyqshylyǵy-dáldik, óıtkeni olar tildiń núanstarymen tanys bolady. Kásibı aýdarmashylar ádette zańdy, Medısınalyq jáne qarjylyq aýdarma sıaqty belgili bir salalarda tájirıbege ıe, sondyqtan olar naqty aýdarmany qamtamasyz ete alady.

Taǵy bir nusqa - avtomattandyrylǵan aýdarma baǵdarlamasyn paıdalaný. Bul baǵdarlamalar ana tilinde sóılemeıtin adamdarǵa qujattardy tez jáne dál aýdarýǵa kómektesýge arnalǵan. Olar algorıtmderdi adamnyń aralasýynsyz sózder men sóz tirkesterin bir tilden ekinshi tilge sáıkestendirý úshin paıdalanady. Alaıda, bul baǵdarlamalar aýdarmashynyń qujatty tekserýi sıaqty dál bolmaýy múmkin.

Sondaı-aq aǵylshyn tilinen tatar tiline dál aýdarmany qamtamasyz ete alatyn onlaın aýdarma qyzmetteri bar. Bul qyzmetter kóbinese eń arzan nusqa bolyp tabylady, biraq olar kásibı aýdarmashynyń qyzmetterimen birdeı sapaǵa kepildik bere almaıdy. Eger siz tatar tiline aýdarýdyń jyldam jáne arzan sheshimin izdeseńiz, bul jaqsy nusqa bolýy múmkin. Degenmen, dáldikti qamtamasyz etý úshin bedeldi qyzmetti paıdalanǵanyńyzǵa kóz jetkizý mańyzdy.

Tatar tiline aýdarý úshin qandaı baǵytty tańdasańyz da, bolashaqta yqtımal problemalardy boldyrmaý úshin dáldikti qamtamasyz etý mańyzdy. Kásibı aýdarma ádette osy maqsatqa jetýdiń eń jaqsy tásili bolyp tabylady, biraq eger shyǵyndar máselesi týyndasa, onlaın aýdarma qyzmetteri nemese kompúterlik baǵdarlamalar kómektese alady.
Tatar tilinde qaı elder sóıleıdi?

Tatar tilinde negizinen Reseıde sóıleıdi, onda 6 mıllıonnan astam adam sóıleıdi. Ol Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Túrkıa jáne Túrikmenstan sıaqty basqa elderde de aıtylady.

Tatar tiliniń tarıhy qandaı?

Tatar tili, sondaı-aq qazan tatar tili retinde belgili, negizinen Reseı Federasıasynyń Tatarstan Respýblıkasynda sóıleıtin qypshaq tobynyń túrki tili. Ol Reseıdiń, Ózbekstannyń jáne Qazaqstannyń basqa bólikterinde de aıtylady. Tatar tiliniń tarıhy 10 ǵasyrdan bastalady, Edil bolgarlary Islamdy qabyldap, qazirgi tatarlarǵa aınaldy. Altyn Orda kezeńinde (13-15 ǵasyrlar) tatarlar mońǵol bıliginde boldy, al tatar tili mońǵol jáne parsy tilderiniń yqpalyn sezine bastady. Ǵasyrlar boıy til túrki tiliniń basqa dıalektilerimen, sondaı-aq arab jáne parsy qaryzdarymen baılanysyna baılanysty úlken ózgeristerge ushyrady. Nátıjesinde ol óziniń jaqyn týystarynan erekshelenetin erekshe tilge aınaldy jáne kóptegen aımaqtyq dıalektiler paıda boldy. Tatar tilinde jazylǵan alǵashqy kitap 1584 jyly "dıvan-ı Lúgatı-túrik"degen atpen jaryq kórdi. 19 ǵasyrdan bastap tatar tilin belgili bir dárejede Reseı ımperıasy, sodan keıin Keńes Odaǵy moıyndady. Ol Keńes Odaǵy kezinde Tatarstanda resmı mártebege ıe boldy, biraq stalındik kezeńde basyldy. 1989 jyly tatar alfavıti kırıllısadan latyn álipbıine aýystyryldy, al 1998 jyly Tatarstan Respýblıkasy tatar tilin resmı dep jarıalady. Búginde bul tilde Reseıde, negizinen Tatar qaýymy arasynda 8 mıllıonnan astam ana tilinde sóıleıtinder sóıleıdi.

Tatar tiliniń damýyna eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Gabdýlla Týkaı (1850-1913): ózbek, orys jáne tatar tilderinde jazǵan jáne tatar tili men ádebıetin nasıhattaýda mańyzdy ról atqarǵan tatar aqyny jáne dramatýrgi.
2. Aláskára Mırgazızı (17 ǵ.): tatar jazýshysy, poetıkalyq jazýdyń erekshe stılin damytqan tatar tiliniń dáýirlik gramatıkasynyń avtory.
3. Tegahıra Askanavı (1885-1951): tatar tilin zertteý onyń damýy úshin óte mańyzdy bolǵan tatar ǵalymy jáne lıngvısi.
4. Mashammedár Zarnakáev (19 ǵ.): alǵashqy zamanaýı tatar sózdigin jazǵan jáne tatar tilin standarttaýǵa kómektesken tatar jazýshysy jáne aqyny.
5. Ildar Faızı (1926-2007): tatar tilinde ondaǵan áńgimeler men kitaptar jazǵan jáne tatar ádebı tiliniń jandanýyna aıtarlyqtaı úles qosqan tatar jazýshysy jáne jýrnalısi.

Tatar tiliniń qurylymy qalaı?

Tatar tiliniń qurylymy ıerarhıalyq, tıptik aglútınatıvti morfologıasy bar. Onda tórt jaǵdaı (nomınatıvti, genıtatıvti, aıyptaýshy jáne lokatıvti) jáne úsh tuqym (erkek, áıel jáne orta) bar. Etistikter bet, san jáne kóńil-kúı boıynsha jalǵanady, al zat esimder is, jynys jáne San boıynsha eńkeıedi. Tilde aspekt, baǵyt jáne modáldilik sıaqty aspektilerdi bildire alatyn kúrdeli postelogtar men bólshekter júıesi bar.

Tatar tilin eń durys jolmen qalaı úırenýge bolady?

1. Sapaly materıalǵa qol jetkize alatynyńyzǵa kóz jetkizińiz – ınternette jáne kitap dúkenderinde tatar tilin úırenýge arnalǵan kóptegen tamasha resýrstar bar, sondyqtan eń sapaly materıalǵa qol jetkize alatynyńyzǵa kóz jetkizińiz.
2. Alfavıtpen tanysyńyz – tatar tili kırıllısada jazylǵandyqtan, til úırenýge kirispes buryn biregeı alfavıtpen tanysqanyńyzǵa kóz jetkizińiz.
3. Aıtylym men ekpindi úırenińiz-tatar tilinde daýysty jáne býyndyq ekpindi ózgertýdiń kúrdeli júıesi qoldanylady, sondyqtan aıtylymdy jattyqtyryńyz jáne ekpindi jáne ekpinsiz daýystylardyń arasyndaǵy aıyrmashylyqty tanýdy úırenińiz.
4. Negizgi gramatıkalyq erejeler men qurylymdy tekserińiz – negizgi gramatıka men sóılem qurylymyn jaqsy túsiný kez-kelgen tildi meńgerýge kelgende mańyzdy.
5. Tyńdańyz, kórińiz jáne oqyńyz – tatar tilinde Tyńdaý, kórý jáne oqý sizge tildiń dybysyna úırenýge kómektesedi, sonymen qatar sózdik pen sóz tirkesterimen jumys isteýge mashyqtanady.
6. Áńgimelesý-tatar tilinde sóıleıtin adammen únemi sóılesý-kez-kelgen tildi úırenýdiń eń jaqsy tásili. Aldymen baıaý jáne anyq sóıleýge tyrysyńyz jáne qatelikter jiberýden qoryqpańyz.

Ýrdý-Úndi sýbkontınentinde ǵasyrlar boıy qoldanylǵan mańyzdy til. Úndistanda da, Pákistanda da mıllıondaǵan adamdar sóıleıdi jáne bul eki elde de resmı til.

Ýrdý tili úndi-arıı tili bolyp tabylady jáne onyń tamyry parsy jáne arab tilderinde. Ýaqyt óte kele ol damydy jáne búginde ony Ulybrıtanıa men Tynyq muhıty araldary sıaqty álemniń kóptegen bólikterinde kórýge bolady.

Onyń mańyzdylyǵyn eskere otyryp, ýrdý tiline aýdarma qyzmetterine úlken suranystyń bolýy tańqalarlyq emes. Bul óz klıentterimen osy tilde sóılesýdi qajet etetin iskerı uıymdarǵa ǵana emes, sonymen qatar qujattardy ýrdý tiline túsinýge nemese aýdarýǵa umtylatyn jeke tulǵalarǵa da suranysqa ıe.

Ýrdý tiline jáne odan aýdarma jasaǵysy keletinder jumysty oryndaý úshin durys adamdy nemese Agenttikti tabýy kerek. Bul sapaly aýdarmalardy usyný úshin qajetti biliktiligi, tájirıbesi jáne ókilettigi bar adamdy tabýdy bildiredi.

Sońǵy aýdarmanyń dáldigin qamtamasyz etý úshin aýdarmashynyń mádenıetti jaqsy biletinine kóz jetkizý de mańyzdy. Bul jergilikti ádet-ǵuryptar men dástúrlerdi túsinýdi, sondaı-aq tilde sóıleıtin elderdegi saıası ahýaldy túsinýdi qamtıdy.

Ýrdý tiline sapaly aýdarmanyń negizgi aspektileriniń biri-tıisti tildi qoldaný. Aýdarmada qoldanylatyn sózder men sóz tirkesteriniń durys jáne kontekstke sáıkes keletinine kóz jetkizý mańyzdy. Kóbinese aýdarmashylar boljamdy maǵynany tıimdi jetkizý úshin jargonǵa nemese aýyzeki termınderge senýge májbúr bolýy múmkin.

Sondaı-aq, tildiń qalaı jazylǵanyna nazar aýdarý kerek. Mysaly, ýrdý tilinde basqa tilderge qaraǵanda basqa alfavıt qoldanylady. Sondyqtan aýdarmanyń emlesi men gramatıkasyna erekshe nazar aýdarý kerek.

Sońynda, ýrdý tiline aýdarýdyń shekteýlerin este ustaǵan jón. Kóbinese tildi túsiný nemese tipti dekodtaý qıyn, sondyqtan qatelikter jiberýge bolady. Osylaısha, sapaly aýdarmany qamtamasyz ete alatyn tájirıbeli aýdarmashymen jumys jasaǵan jón.

Qorytyndylaı kele, ýrdý tiline aýdarý-durys daǵdylar men tájirıbeni qajet etetin mańyzdy jáne kúrdeli mindet. Osy qyzmetterdi paıdalanǵysy keletinder árqashan jumysty oryndaý úshin durys adamdy nemese Agenttikti paıdalanatynyna senimdi bolýy kerek. Durys kózqaraspen bul eki mádenıet pen Til arasyndaǵy alshaqtyqty joıýǵa kómektesetin tamasha ádis bolýy múmkin.
Ýrdý tilinde qaı elder sóıleıdi?

Ýrdý tili Pákistan men Úndistanda resmı til bolyp tabylady jáne álemniń ártúrli bólikterinde, sonyń ishinde Bangladesh, Nepal, Ońtústik Afrıka, Saýd Arabıasy, Birikken Arab Ámirlikteri, AQSH, Ulybrıtanıa, Avstralıa, Kanada, Katar jáne Bahreınde keń taralǵan.

Ýrdý tiliniń tarıhy qandaı?

Ýrdý-Pákistannyń Ulttyq tili jáne Úndistannyń 23 RESMI tiliniń biri, sonymen qatar Aýǵanstan men Bangladeshtiń keıbir bólikterinde keń taralǵan. Ol úndi-arıı tilder tobynan shyqqan dep esepteledi jáne ádette parsy, arab jáne túrik tilderiniń aıtarlyqtaı áserimen parsy-arab qaraǵashymen jazylady. Tildiń naqty shyǵý tegi belgisiz, biraq ol bizdiń zamanymyzdyń 13 ǵasyrynda Delı aımaǵynda paıda bolǵan jáne Úndi sýbkontınentiniń mádenı jáne saıası atmosferasy qatty áser etken dep esepteledi. Moǵol ımperıasy kezinde ýrdý óziniń yqpalyn Soltústik Úndistanǵa taratyp, odan ári damydy jáne ımperıanyń sýbektileri sóıleıtin kóptegen tilderdiń sózderi men sóz tirkesterin biriktirdi. 19 ǵasyrǵa qaraı ýrdý poezıa men jazýdyń basqa túrlerin jazý úshin qoldanylatyn negizgi ádebı tilge aınaldy. 1947 jyly Úndistan bólingennen keıin ýrdý Pákistannyń resmı tiline aınaldy, onda ol búgingi kúnge deıin belsendi qoldanylady.

Ýrdý tilin úırenýge eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Allama Iqbal 2. Myrza Ǵalıb 3. Ser Saıed Ahmed Han 4. Muhammed Hýseın Azad 5. Faız Ahmed Faız

Ýrdý tiliniń qurylymy qalaı?

Ýrdý tiliniń qurylymy sýbekt–obekt–etistik sózderiniń tártibine negizdelgen. Onyń parsy, arab jáne shaǵataı tilderinen, sonyń ishinde hındı sıaqty basqa tilderden kóptegen qaryzdary bar baı sózdik qory bar. Bul tildiń tyǵyz baılanysy bar ındýstanı jáne onymen belgili bir lıngvısıkalyq erekshelikterdi bólisedi, mysaly, ár daýysty úshin eki morfemadan turatyn erekshe daýysty júıe. Zat esimder men syn esimder sandy, jynysty, jaǵdaıdy jáne senimdilikti kórsetý úshin eńkeıedi, al etistikter bet pen sandy kórsetý úshin eńkeıedi. Gramatıkada kóptegen basqa náziktikter bar, bul ýrdýdy úırenýge jáne meńgerýge qyzyqty til etedi.

Ýrdý tilin eń durys jolmen qalaı úırenýge bolady?

1. Bedeldi oqytýshyny nemese Ýrdý kýrsyn tabyńyz: tájirıbeli oqytýshyny nemese amerıkandyq shet tili muǵalimderi keńesi (ACTFL) sıaqty bedeldi uıym moıyndaǵan kýrsty tabyńyz.
2. Ýrdý ádebıetin oqyńyz: ýrdý tilinde klasıkalyq jáne zamanaýı ádebıetterdi oqý til úırenýdiń ajyramas bóligi bolyp tabylady jáne sózdik qoryńyzdy tolyqtyrýǵa jáne tildi túsinýdi jaqsartýǵa kómektesedi.
3. Ýrdý tilinde sóıleıtinderdi tyńdańyz: ýrdý tilin tyńdaý-tilge jáne onyń aıtylýyna úırenýdiń tamasha tásili. Ýrdý medıasy bar podkasttardy, YouTube beınelerin jáne aýdıo jazbalardy izdeńiz.
4. Aýyzeki sóıleýdi úırenińiz: tildi úırenýdiń eń jaqsy tásili - ony basqa adamdarmen sóılesý. Eger siz ýrdý tilinde sóıleıtinderge qol jetkize almasańyz, suhbattasýshylardy tabý úshin onlaın til almasý forýmdaryn paıdalana alasyz.
5. Qoldanbalar men veb-saıttardy paıdalanyńyz: Duolingo, Drops jáne Memrise sıaqty qoldanbalar men veb-saıttar Jańa tilderdi úırenýdiń tamasha quraly bolyp tabylady. Olarda tildi meńgerýge kómektesetin kóptegen vıktorınalar, jattyǵýlar men oıyndar bar.


baılanystar;

Jasaý
Jańa tizim
Jalpy tizim
Jasaý
Jyljytý Joıý
Kóshirý
Bul tizimdi endi ıesi jańartpaıdy. Tizimdi ózińizge qaraı jyljytýǵa nemese tolyqtyrýlar engizýge bolady
Muny meniń tizimim retinde saqtańyz
Jazylýdan bas tartý
    Jazylý
    Tizimge ótińiz
      Tizim jasańyz
      Saqtaý
      Tizimniń atyn ózgertińiz
      Saqtaý
      Tizimge ótińiz
        Kóshirý tizimi
          Ortaq Resýrstar tizimi
          Jalpy tizim
          Faıldy osy jerge súıreńiz
          JPG, png, gif, doc, docx, pdf, xls, xlsx, ppt, pptx jáne 5 MB deıingi basqa formattaǵy faıldar