Ózbek (kırıllısa) Arab tili Aýdarma


Ózbek (kırıllısa) Arab tili Mátindi aýdarý

Ózbek (kırıllısa) Arab tili Sóılemderdi aýdarý

Ózbek (kırıllısa) Arab tili Aýdarma - Arab tili Ózbek (kırıllısa) Aýdarma


0 /

        
Pikirińiz úshin rahmet!
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Skanerge mıkrofondy paıdalanýǵa ruqsat etińiz.


Aýdarma sýreti;
 Arab tili Aýdarmalar

UQSAS IZDEÝLER;
Ózbek (kırıllısa) Arab tili Aýdarma, Ózbek (kırıllısa) Arab tili Mátindi aýdarý, Ózbek (kırıllısa) Arab tili Sózdik
Ózbek (kırıllısa) Arab tili Sóılemderdi aýdarý, Ózbek (kırıllısa) Arab tili Bul sózdiń aýdarmasy
Aýdarma Ózbek (kırıllısa) Til Arab tili Til

BASQA IZDEÝLER;
Ózbek (kırıllısa) Arab tili Daýys Aýdarma Ózbek (kırıllısa) Arab tili Aýdarma
Akademıalyq Ózbek (kırıllısa) k Arab tili AýdarmaÓzbek (kırıllısa) Arab tili Maǵynasy sózderden
Ózbek (kırıllısa) Jazý jáne oqý Arab tili Ózbek (kırıllısa) Arab tili Usynys Aýdarma
Durys aýdarma uzaq Ózbek (kırıllısa) Mátinder, Arab tili Aýdarma Ózbek (kırıllısa)

"" aýdarma kórsetildi
Túzetýdi joıyńyz
Mysaldardy kórý úshin mátindi bólekteńiz
Aýdarma qatesi bar ma?
Siz ózińizdiń aýdarmańyzdy usyna alasyz
Siz túsinikteme bere alasyz
Kómegińiz úshin rahmet!
Sizdiń kómegińiz bizdiń qyzmetimizdi jaqsartady. Bizge aýdarmaǵa kómekteskenińiz úshin jáne keri baılanys jibergenińiz úshin rahmet
Qate oryn aldy
Qate paıda boldy.
Sesıa aıaqtaldy
Betti jańartyńyz. Siz jazǵan mátin men onyń aýdarmasy joǵalmaıdy.
Tizimderdi ashý múmkin bolmady
Çevirce, sholǵysh derekqoryna qosylý múmkin bolmady. Eger qate birneshe ret qaıtalansa, ótinemin Qoldaý qyzmetine habarlańyz. Tizimder ınkognıto rejıminde jumys istemeýi múmkin ekenin eskerińiz.
Tizimderdi belsendirý úshin sholǵyshty qaıta iske qosyńyz
World Top 10


Ózbek tili-25 mıllıonnan astam adam sóıleıtin Ózbekstannyń resmı tili. Bul túrki tili, sondyqtan latyn emes, kırıllısa qoldanylady.

Ózbek tilinen basqa tilderge aýdarý qıyn bolýy múmkin, óıtkeni ózbek tiliniń gramatıkasy men sıntaksısi aǵylshyn, ıspan jáne basqa eýropalyq tilderde qoldanylatyndardan aıtarlyqtaı erekshelenedi. Aýdarmashylar kóbinese mamandandyrylǵan termınologıany qoldanyp, ózbek mádenıeti aıasynda sózder men sóz tirkesteriniń naqty maǵynalaryna erekshe nazar aýdarýy kerek.

Mańyzdysy, kırıllısa birneshe tańbadan turady, olardyń keıbireýleri orys tilinde qalaı aıtylǵanymen salystyrǵanda ózbek tilinde ár túrli aıtylady. Mysaly, kırıllısanyń" Ý "árpi ózbek tilinde" o "dep aıtylady, al orys tilinde"oo" dep aıtylady. Bul ózbek tilinen aǵylshyn tiline aýdarý kezinde este saqtaý kerek erekshe mańyzdy másele, óıtkeni sózderdiń durys aıtylmaýy Eleýli túsinispeýshilikterge ákelýi múmkin.

Ózbek tilinen aǵylshyn tiline aýdarýdyń taǵy bir problemasy tildiń qurylymy men stıli bolýy múmkin. Ózbek tili aǵylshyn tilinen basqa sóılem qurylymyn jıi qoldanady, sondyqtan aýdarmashy sózbe-sóz aýdarmaǵa tym kóp senbesten habarlamanyń maǵynasyn dál jetkizetinine senimdi bolýy kerek.

Sońynda, Ózbekstan men basqa elder arasyndaǵy mádenı aıyrmashylyqtarǵa baılanysty keıbir termınder men sóz tirkesteriniń aǵylshyn tilinde balamasy bolmaýy múmkin ekenin este ustaǵan jón. Osy sebepti aýdarmashy ózbek mádenıetin tereń túsinýi kerek, sonymen qatar aýdarmanyń bastapqy habarlamanyń maǵynasyn dál jetkizetinine senimdi bolý úshin onyń aımaqtyq dıalektilerin bilýi kerek.

Osylaısha, ózbek tiline aýdarý-dáldikti qamtamasyz etý úshin arnaıy bilimdi, daǵdylardy jáne egjeı-tegjeıge kóp kóńil bólýdi qajet etetin kúrdeli mindet. Degenmen, durys kózqaraspen bastapqy mátinniń mánin dál kórsetetin kásibı jáne dál aýdarmany alýǵa bolady.
Qaı elder ózbek (kırıllısa) tilinde sóıleıdi?

Ózbek tilinde (kırıllısa) negizinen Ózbekstan men Tájikstanda, al Aýǵanstanda, Qyrǵyzstanda jáne Qazaqstanda azshylyqtar sóıleıdi.

Ózbek (Kırıll) tiliniń tarıhy qandaı?

Ózbek (kırıllısa) - negizinen Ózbekstanda jáne búkil Ortalyq Azıada sóıleıtin túrki tili. Bul Ózbekstannyń resmı tili, sonymen qatar aımaqtaǵy kóptegen basqa etnıkalyq azshylyqtar sóıleıdi. Bul til VIII ǵasyrda qarluqtar, ýsýndar jáne basqa taıpalyq toptar sóılegen túrki tilimen birge paıda boldy. IX ǵasyrda soǵdy tili birneshe ǵasyrdan keıin túrki tilimen vytystyrylǵanǵa deıin aımaqta tanymal boldy.
14 ǵasyrda "Ózbekstan" termıni alǵash ret sol kezdegi kóshpeli túrik taıpalarynyń tobyna qatysty qoldanyldy. Sodan keıin "ózbek" jáne "ózbek" termınderi osy taıpalarǵa jáne olar sóıleıtin tilge qatysty qoldanyldy. Bul til ǵasyrlar boıy damyp, aqyrynda biz biletin qazirgi ózbek tiline aınaldy.
16-19 ǵasyrlar aralyǵynda parsy tili aımaqtaǵy basym ádebı til boldy. 20 ǵasyrdyń basynda parsy-arab qaraǵashymen qatar latyn álipbıi engizildi, bul qazirgi ózbek tiliniń damýyna yqpal etti. Keńes Odaǵy Ortalyq Azıany baqylaýǵa alǵan kezde, kırıllısa latyn álipbıin resmı jazba retinde almastyrdy jáne búginde ózbek tiliniń negizgi jazýy bolyp qala beredi.

Ózbek (kırıllısa) tiliniń damýyna eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Narımon Omarov-jazýshy, ǵalym jáne keńestik lıngvıs 2. Muhammed Salıh-ózbek jazýshysy jáne aqyny 3. Abdýlla Kýrbonov-dramatýrg jáne teatr rejıseri 4. Abdýlla Arıpov-aqyn jáne proza jazýshysy 5. Mırzahıd Rahımov-jazýshy jáne saıasatker

Ózbek (kırıllısa) tiliniń qurylymy qalaı?

Ózbek tili negizinen kırıllısada jazylǵan jáne túrki tilder otbasyna jatady. Bul búkil Ortalyq Azıa men Taıaý Shyǵysta qoldanylǵan Shaǵataı, ortaǵasyrlyq túrki tiliniń tikeleı urpaǵy. Tilde segiz daýysty jáne 29 daýyssyz dybys, sondaı-aq ártúrli dıftońtar bar. Bul aglútınatıvti til, munda jeke sózderde maǵynany aıtarlyqtaı ózgertetin kóptegen affıkster bolýy múmkin. Sózderdiń reti ádette sýbekt-obekt-etistik, al sóılemder bólshektermen belgilenedi. Sondaı-aq, mártebesi joǵary adamdarǵa júgingen kezde qoldanylatyn qurmetti úndeý júıesi bar.

Ózbek (Kırıll) tilin qalaı durys úırenýge bolady?

1. Negizderden bastańyz. Álipbıdi úırenińiz, óıtkeni bul kez-kelgen tildi úırený úshin qajet. Ózbek kırıllısasynda kitaptar oqyp, Fılmder kórińiz, bul sizge barlyq keıipkerlerdi este saqtaýǵa kómektesedi.
2. Gramatıkany úırenińiz. Onlaın kýrstan ótińiz nemese ártúrli gramatıkalyq erejelerdi qarap shyǵyńyz jáne eń keń taralǵan jáne mańyzdylaryn bilińiz.
3. Aıtylý jáne tyńdaý daǵdylarymen jumys jasańyz. Ózbek kırıllısasyn túsiný úshin podkasttar men basqa aýdıo klıpterdi tyńdańyz. Olardyń qalaı aıtylatynyn jaqsy túsiný úshin ár sózdi daýystap qaıtalańyz.
4. Ana tilinde sóıleıtindermen tájirıbe jasańyz. Ózbek kırıllısasynda sóıleıtin dos tabýǵa tyrysyńyz nemese ana tilinde sóıleıtindermen sóılesýge múmkindik beretin HelloTalk jáne Italki sıaqty til úırenýge arnalǵan qoldanbalardy qoldanyp kórińiz.
5. Kún saıyn jańa sózder men sóz tirkesterin úırenýdi umytpańyz. Sózdik qoryn qyzyqty, ınteraktıvti úırený úshin dápter alyńyz nemese Duolingo jáne Memrise sıaqty til úırený qoldanbalaryn paıdalanyńyz.
6. Basqa resýrstardy paıdalanyńyz. BBC Uzbekistan jáne ózbek portaly sıaqty ózbek Kırıll tili men mádenıetin jaqsy túsinýge kómektesetin kitaptar men veb-saıttardy paıdalanyńyz.

Arab tiline aýdarýdyń mańyzdylyǵyn asyra baǵalaý qıyn. Álemdegi eń kóp qoldanylatyn tilderdiń biri retinde arab tili ómirdiń kóptegen salalarynda mańyzdy baılanys quraly bolyp tabylady. Bıznes, saıasat, halyqaralyq qatynastar nemese mádenı almasý bolsyn, arab tilinen basqa tilderge aýdarý jáne kerisinshe sátti qarym-qatynas úshin mańyzdy bolýy múmkin.

Bızneste iskerı qujattar men hat-habarlardy dál aýdarý múmkindigi barǵan saıyn mańyzdy bola túsýde. Arab tildi elder álemdik ekonomıkanyń ajyramas bóligine aınalǵandyqtan, bilikti Arab aýdarmashylary tıimdi kelissózder, marketıń jáne tutynýshylarǵa qyzmet kórsetý úshin qajet. Sonymen qatar, arab tiline aýdarma qyzmetterin bilý kompanıalarǵa arab tildi naryq úshin taýarlardy, qyzmetterdi jáne strategıalardy ázirleý kezinde negizdelgen sheshimder qabyldaýǵa kómektesedi.

Saıası turǵydan alǵanda, arab tilinen basqa tilderge aýdarý halyqaralyq qatynastardy damytý jáne barlyq taraptardyń bir bette bolýyn qamtamasyz etý úshin jıi qajet. Arab tiline aýdarma saýda kelisimderi men syrtqy saıasatty túsinýden bastap beıbit kelissózder júrgizýge deıingi ártúrli múddeler men kózqarastardy qurmetteýde mańyzdy ról atqarady.

Mádenı turǵydan arab tiline aýdarma arab tildi qaýymdastyqtardyń tarıhyn, ádebıetin, poezıasyn, dinin jáne kórkemdik sheberligin túsiný úshin qajet. Mátinderdiń, buqaralyq aqparat quraldarynyń, jazýlardyń jáne aýyzsha áńgimelerdiń naqty aýdarmalary arqyly adamdar osy halyqtardyń erekshe mádenı ádet-ǵuryptary týraly bile alady. Mysaly, "Myń bir tún" sıaqty klasıkalyq arab ádebıetiniń aǵylshyn tilindegi aýdarmalary arab mádenıeti men onyń dástúrlerin zertteýge qyzyǵýshylyq tanytqandar úshin paıdaly bolýy múmkin.

Aqyrynda, medısına salasynda arab tilindegi medısınalyq jazbalardyń transkrıpsıasy mańyzdy mindet bolyp tabylady, bul dárigerlerdiń osy qujattardy túsindirýge ketetin ýaqytyn aıtarlyqtaı qysqartýy múmkin. Sonymen qatar, naqty aýdarymdar tótenshe jaǵdaılarda kómektese alady, bul medısınalyq qyzmetkerlerge pasıenttiń medısınalyq tarıhyn jáne olardyń kútim qajettilikterin tez túsinýge múmkindik beredi.

Bıznes pen saıasattan bastap ádebıet pen medısınaǵa deıin arab tiline aýdarýdyń mańyzdylyǵyn asyra baǵalaý qıyn. Bilikti aýdarmashylar mádenıetter arasyndaǵy alshaqtyqty dál joıý jáne qarym-qatynastyń anyq jáne qysqa bolýyn qamtamasyz etý úshin qajet. Naqty aýdarmalardyń arqasynda kompanıalar, uıymdar, jeke adamdar men ulttar álemdi sharlaýdy jeńildetip, sátti sóılese alady.
Arab tilinde qaı elder sóıleıdi?

Arab tili-Aljır, Bahreın, Komor, Chad, Djıbýtı, Egıpet, Irak, Iordanıa, Kýveıt, Lıvan, Lıvıa, Mavrıtanıa, Marokko, Oman, Palestına, Katar, Saýd Arabıasy, Somalı, Sýdan, Sırıa, Týnıs, Birikken Arab Ámirlikteri men Iemende resmı til. Ol basqa elderdiń keıbir bólikterinde, sonyń ishinde Amerıka Qurama Shtattarynyń, Fransıanyń, Ispanıanyń jáne Izraıldiń bólikterinde de aıtylady.

Arab tiliniń tarıhy qandaı?

Arab tili eki myńjyldyqty qamtıtyn uzaq jáne kórnekti tarıhqa ıe. Til bizdiń dáýirimizge deıingi 4 ǵasyrda Arab túbeginde paıda bolǵan dep esepteletin Ejelgi semıt dıalektileriniń bir túrinen damyǵan dep sanalady. Ýaqyt óte kele bul til álemniń basqa bólikterine taraldy, ony qoldaný oshaqtary Afrıka men Taıaý Shyǵystyń bólikterinde tabyldy.
Alǵashqy jyldary til birneshe mańyzdy ózgeristerge ushyrady, kem degende bizdiń zamanymyzdyń 7 ǵasyrynda ıslamnyń kelýimen jáne Qurannyń paıda bolýymen. Bul birneshe jańa sózderdi, sóz tirkesterin jáne gramatıkalyq konvensıalardy ákelý jáne klasıkalyq arab tilin qoldanýdy nyǵaıtý arqyly tildi qalyptastyrýǵa kómektesti.
Búkil álemge taralǵannan keıingi ǵasyrlarda arab tili ádebıettiń ajyramas bóligine aınaldy, onda ol poezıa, fılosofıa jáne teologıanyń Máńgilik shyǵarmalaryn jasaý úshin paıdalanyldy. Sońǵy kezderi ol óziniń baı tarıhyna bilim men sheshendik tili retinde súıene otyryp, kóptegen ǵylymı pánderde qabyldandy.

Arab tilin úırenýge eń kóp úles qosqan 5 adamnyń qataryna kim kiredi?

1. Ábý ál-Qasym ál-Zahırı (IX–X ǵǵ.) - jemisti gramatık, ol arab tilinde kóptegen eńbekter, sonyń ishinde klasıkalyq arab gramatıkasyndaǵy eń alǵashqy jáne mańyzdy eńbekterdiń biri "Kıtab ál-Aın" ("bilim kitaby") shyǵarmalaryn jasaǵany úshin esepteledi.
2. Ibn Kýtaıba (b.z. 828-896) – Arab gramatıkasy men lıngvısıkasy boıynsha 12 tomdyq "Kıtab ash-Shı' r va ash-Shý 'ara" (poezıa jáne aqyn kitaby) atty eńbek jazǵan yqpaldy avtor jáne ǵalym.
3. Ál-Djahız (b.z. 776-869) – Súıikti ádebıet qaıratkeri jáne tarıhshy, onyń eńbekterinde gramatıkadan zoologıaǵa deıingi kóptegen taqyryptar qarastyrylǵan.
4. Ál-Halıl ıbn Ahmad (b.z. 717-791) – áıgili lıngvıs jáne ǵalym, onyń "Kıtab ál-Aın" (bilim kitabynda) lıngvısıkalyq júıesi VIII ǵasyrda keńinen qabyldandy.
5. Ibn Mýkaffa (b.z. 721-756) – ejelgi parsy shyǵarmalarynyń arab tiline aýdarmalaryn qamtıtyn tanymal aýdarmashy jáne halyq tilderin qoldanýdy jaqtaýshy.

Arab tiliniń qurylymy qalaı?

Arab tiliniń qurylymy tamyrlar men beınelerdiń morfologıasyna negizdelgen. Tildegi sózderdiń kópshiligi úsh áripten turatyn (úsh jaqty) túbirden shyqqan, oǵan uqsas maǵynasy bar jańa sózder jasaý úshin ártúrli daýysty jáne daýyssyz dybystardy qosýǵa bolady. Bul týyndylarǵa daýysty jáne daýyssyz dybystardy ózgertý, sondaı-aq prefıkster nemese jurnaqtar qosý kiredi. Bul ıkemdilik arab tilin keremet baı jáne mánerli etedi.

Arab tilin eń durys jolmen qalaı úırenýge bolady?

1. Bilikti nusqaýshyny tabyńyz. Eger siz arab tilin eń durys jolmen úırengińiz kelse, muny isteýdiń eń jaqsy joly - sizge úırete alatyn bilikti nusqaýshyny tabý. Tildi oqytý tájirıbesi bar jáne tildiń gramatıkalyq qurylymdary men núanstaryn túsinýge kómektesetin nusqaýshyny izdeńiz.
2. Ártúrli resýrstardy paıdalanyńyz. Nusqaýshydan úırený tildi durys úırenýdiń eń jaqsy tásili bolǵanymen, kitaptar, onlaın kýrstar, onlaın beıneler jáne aýdıo materıaldar sıaqty basqa resýrstardy da paıdalaný kerek. Bul tildi birneshe túrli jolmen bilýge jáne tildi jaqsy túsinýge kómektesedi.
3. Únemi jattyǵý jasańyz. Tildi shynymen erkin meńgerýdiń jalǵyz joly-únemi jattyǵý. Osy tilde jazýǵa, sóıleýge, oqýǵa jáne tyńdaýǵa mashyqtanyńyz. Arab fılmderin kórý, ana tilinde sóıleıtindermen sóılesý nemese arab mýzykasyn tyńdaý arqyly til úırenýge tyrysyńyz.
4. Muny shynymen ózińiz jasańyz. Oqý prosesin qanshalyqty jekelendire alsańyz, soǵurlym Siz úshin jaqsy. Oqytý túrine qandaı ádister sáıkes keletinin anyqtańyz jáne tilge degen kózqarasyńyzdy sáıkesinshe retteńiz.


baılanystar;

Jasaý
Jańa tizim
Jalpy tizim
Jasaý
Jyljytý Joıý
Kóshirý
Bul tizimdi endi ıesi jańartpaıdy. Tizimdi ózińizge qaraı jyljytýǵa nemese tolyqtyrýlar engizýge bolady
Muny meniń tizimim retinde saqtańyz
Jazylýdan bas tartý
    Jazylý
    Tizimge ótińiz
      Tizim jasańyz
      Saqtaý
      Tizimniń atyn ózgertińiz
      Saqtaý
      Tizimge ótińiz
        Kóshirý tizimi
          Ortaq Resýrstar tizimi
          Jalpy tizim
          Faıldy osy jerge súıreńiz
          JPG, png, gif, doc, docx, pdf, xls, xlsx, ppt, pptx jáne 5 MB deıingi basqa formattaǵy faıldar